Materjalid » Reeglid

Lae alla saalihoki reeglid 2014 (PDF)

Rahvusvaheline Saalihoki Liit

Saalihoki reeglid

Reeglid ja tõlgendused

Kehtivad alates 1. juulist  2014

Rahvusvaheline Saalihoki Liit , Reeglite ja Võistluste Komitee

 

EESSÕNA

 

Saalihoki reeglid avaldati 2013. aasta septembris.

Vaatamata pikaajalisele tööle reeglite täiustamisel mõistame, et on veel palju teha selleks, et ilmuks “ideaalne ja täiuslik” mängureeglite kogum.

Kõik, kes on seotud selle mänguga, peavad tähelepanelikult läbi lugema ja tutvuma kõigi selle reeglite osadega. Oluline on, et see mäng pakuks rõõmu, oleks ohutu, viidaks läbi järgides ausa mängu põhimõtteid, oleks üheselt mõistetav treeneritele, mängijatele, kohtunikele, pealtvaatajatele ja meediale.

Me oleme tänulikud igasuguste ettepanekute, ideede ja konstruktiivse kriitika osas, mis aitavad kaasa meie tulevases töös. Tuleb märkida, et reeglid peavad mängu arenedes pidevalt täiustuma.

Käesolevaid reegleid kohaldatakse nii mees- kui naiskondadele mistahes võistluste tasemel.

Et reeglite tekst oleks lihtsamini arusaadav, kasutatakse sõna meeskond.

Nagu on reeglites viidatud, peab mänguvarustus olema “heakskiidetud” ja tähistatud IFF

logoga.

Kui on tegemist isikliku varustusega- kaitsemaskid ja prillid-, siis piisab ka (CE) markeeringust, tingimata ei pea olema IFF markeering. Kui klubid, meeskonnad või mängijad valivad mängimiseks kaitseprillid, siis IFF soovitab kasutada neid, mis on heakskiidetud saalihoki mängimiseks- markeering (CE) ja millel on märgistus «Recommended by IFF».

IFF ei kohusta reeglites kaitseprillide kandmist, küll aga soovitab nende kasutamist kuni 16- aasta vanustele mängijatele.

Ettepanekud, mis käsitlevad reeglite muudatusi, parandusi, kordustrükke, samuti rahvuslike liitude autoriõigusega seonduvat, saata aadressil:

International Floorball Federation, Competition

Alakiventie 2 FIN-00920 Helsinki, Finland.

Fax: +358-9 454 214 50; E-mail: competition@floorball.org

September 2013

IFF Rules and Competition Committee (RACC)

Martin Wolmhed

Chairman

 

 

1       VÄLJAK

101      Väljaku suurus

1)         Väljaku suurus on 40x20 meetrit ning seda ümbritseb ümarate nurkadega piire, mis on Rahvusvahelise Saalihoki Liidu (edaspidi IFF) poolt heaks kiidetud ja vastavalt märgistatud.

Väljak on nelinurkne ja mõõdud on antud pikkus x laius skaalal. Väikseim lubatud väljak on 36x18 m.

102      Väljaku märgistus

1)         Kogu märgistus tehakse joontega, mis on 4-5 cm laiused ja selgesti eristatavat värvi.

2)         Tähistatakse keskjoon ja keskpunkt.

Keskjoon on väljaku lühemate külgedega paralleelne ja jagab väljaku kaheks mõõtmetelt võrdseks pooleks.

3)         Väravaalad mõõtudega 4x5 m märgitakse 2,85 m kaugusele väljaku lühemast servast.

Väravaalad on nelinurksed ja mõõdud on antud pikkus x laius skaalal (jooned kaasa arvatud). Väravaalad paigutatakse piirde pikemate servade suhtes tsentrisse.

4)         Väravavahialad mõõtudega 1x2,5 m märgitakse väravaala sisse tagumisest joonest 0,65 m kaugusele.

Väravaalad on nelinurksed ja mõõdud on antud pikkus x laius skaalal (jooned kaasa arvatud). Väravaalad paigutatakse piirde pikemate servade suhtes tsentrisse.

5)         Väravavahialade tagumised jooned on ühtlasi ka väravajooned. Märgid väravapostide jaoks tehakse väravavahialade tagumisele joonele nii, et nende vahe oleks 1,6 m.

Väravajooned paigutatakse piirde pikemate servade suhtes tsentrisse. Märgid väravapostide jaoks tehakse kas väravajoone katkestustega või lühikeste väravajoonega risti olevate joontega.

6)         Lahtilöögi kohad, mille maksimaalne diameeter on 30 cm, märgitakse keskjoonele ja väravajoonte mõttelistele pikendustele, 1,5 m kaugusele väljaku pikematest külgedest.

Lahtilöögi kohad võib tähistatada ristidega. Keskjoonel võib lahtilöögi kohad ka tähistamata jätta.

103      Väravad

1)         Väravad, mis on IFFi poolt heaks kiidetud ja vastavalt märgistatud, asetatakse postidega selleks otstarbeks tähistatud kohtadele.

Väravad avanevad keskjoone suunas.

1       VÄLJAK

104      Vahetusalad

1)         Vahetusalad, mis on 10 m pikad, märgitakse piirde pikematele külgedele 5 m kaugusele keskjoonest. Seal peavad asuma vahetusmängijate pingid.

Vahetusalad peab märkima piirde mõlemale poolele. Vahetusalade laius ei tohi ületada 3 m (piirdest mõõdetuna). Vahetusmängijate pingid asetatakse piirdest sobivale kaugusele ja mõlema meeskonna vahetuspingil peab olema ruumi 19 inimesele.Vahetusala võib märkida erineva värvi abil ka piirde ülemisele servale.

 

105      Sekretariaat ja karistuspingid

1)         Sekretariaadi laud ning karistuspingid paigutatakse vahetusalade vastu keskjoone juurde.

Sekretariaadi laud ja karistuspingid paigutatakse piirdest sobivale kaugusele. Mõlemale meeskonnale on eraldi karistuspingid, mis asetsevad sekretariaadi laua vastaskülgedel. Kummalgi karistuspingil peab olema ruumi vähemalt kahele inimesele. Sekretariaadi laua ja karistuspinkide paigutamise kohta võib adminstratiivse organisatsiooni otsusega muuta. Aga sel juhul peab vahetus- ja karistuspinkide vahele jääma vähemalt 2 meetrit.

 

106      Väljaku kontroll

Kohtunikud kontrollivad aegsasti enne mängu väljaku vastavust nõuetele ning kindlustavad, et kõik puudused parandatakse. Kõikide puuduste kohta, mida ei saa kõrvaldada, koostatakse raport. Mängu korraldaja vastutab puuduste kõrvaldamise eest ning piirde korrasoleku eest mängu ajal. Kõik ohtlikud objektid tuleb eemaldada või pehmete patjadega katta.

2       MÄNGUAEG

201       Mängu normaalaeg

1)         Mängu normaalaeg kestab 3x20 minutit. Kolmandike vahel on 10-minutilised vaheajad, mil meeskonnad vahetavad pooli.

Juhul kui mänguaeg on lühem (kuid mitte lühem kui 2x15 minutit ) ja/või lühem/pikem, võib administratiivne organisatsioon vaheaegade pikkust muuta. Pooli vahetades vahetavad meeskonnad ka vahetusalasid. Kodumeeskond valib poole aegsasti enne kohtumist. Iga uus periood algab lahtilöögiga väljaku keskelt. Sekretariaat on kohustatud perioodi lõppemisest sireeni või muu sobiva heliga märku andma, juhul kui see ei ole automaatne. Ajamõõtmine algab koheselt pärast perioodi algust. Meeskonnad vastutavad oma õigeaegse väljakule naasmise eest, et mängu pärast vaheaja lõppu jätkata. Kui kohtunike meelest pole väljakupooled võrdsed, vahetavad meeskonnad kolmanda perioodi keskel pooli, kuid see tuleb otsustada enne kolmanda perioodi algust. Pärast sellist poolte vahetust jätkub mäng lahtilöögiga keskpunktist.Poolte vahetamine ei ole kohustuslik Meistriliigast madalamate liigade põhiturniirimängudel.

2)         Mänguaeg on seisev.

Seisev mänguaeg tähendab, et aeg peatatakse iga kohtunike vile korral ja käivitatakse siis, kui pall mängu pannakse.Kui mängu kulgu segavad ebaloomulikud asjaolud, kasutatakse kolme vilet. Kohtunikud otsustavad, millised on ebaloomulikud asjaolud, kuid alati on nendeks: deformeerunud pall, piirde lagunemine, vigastus(ed), varustuse mõõtmine, sobimatute isikute või objektide väljakul olek, tulede kas osaline või täielik kustumine ning lõpusireeni kõlamine valel ajal. Piirde lagunemise puhul ei katkestata mängu enne, kui pall on selle koha lähedal. Vigastus(t)e korral katkestatakse mäng ainult juhul, kui on kahtlus, et tegu võib olla tõsise vigastusega või kui vigastatud mängija mõjutab mängu kulgu. Administratiivne organisatsioon võib teha erandi ja anda loa kasutada jooksvat mänguaega. Sel juhul seisatatakse aeg ainult järgmistel juhtudel: värav, karistus, karistusvise, time-out, kohtunike kolm vilet mängu kulgu segavate ebaloomulike asjaolude puhul. Mänguaja viimasel kolmel minutil kehtib alati seisev aeg.Mänguaeg seisatatakse karistusviske ajal.

 

202      Time-out

1)         Mängu jooksul on mõlemal võistkonnal õigus küsida ühte time-outi, mida kasutatatakse esimese mängukatkestuse korral (kohtunikud annavad sel juhul kolmekordse signaali).

Time-out’i ei eraldata, kui seda küsitakse ajal kui mäng käib ja järgmine mängukatkestus on vaheaeg. Vaheaeg „nullib“ palve time-out’ile ning võistkond ei kaota võimalust seda järgmise perioodi ajal kasutada. Time-outi võib küsida igal ajal, kaasa arvatud väravatest ja karistusvisetest tingitud mängukatkestuste ajal, aga mitte lisaaja järgsete karistusvisete seeria ajal. Time-out’i saab küsida ainult meeskonna kapten või ametiisik. Mängukatkestuse ajal küsitud time-out viiakse täide koheselt, kuid kui kohtunike meelest mõjutab see vastasmeeskonna jaoks situatsiooni negatiivselt, viiakse see täide järgmise mängukatkestuse ajal. Küsitud time-out viiakse alati täide, välja arvatud värava puhul, kui seda küsinud meeskond võib oma soovi tühistada. Time-out algab kohtuniku vilega, mis antakse, kui meeskonnad on oma vahetusalade ja kohtunikud sekretariaadilaua juures. Teine vile 30 sekundi pärast tähistab time-outi lõppu. Pärast time-outi jätkatakse mängu vastavalt sellele, mis põhjustas mängukatkestuse. Karistatud mängija ei tohi time-outis osaleda.

2       MÄNGUAEG

203      Lisaaeg

1)         Kui mäng, mis peab lõppema ühe meeskonna võiduga, lõpeb viigiliselt,  jätkatakse seda 10-minutilise  lisaajaga, kuni üks meeskond lööb värava.

Enne lisaaja algust peetakse 2-minutiline vaheaeg, kuid  pooli ei vahetata. Lisaajal kehtivad aja seisatamisel ja käivitamisel samad reeglid, mis mängu normaalajalgi. Lisaaega ei jagata perioodideks. Karistusaeg, mis jäi normaalajast alles, jätkub lisaajal. Kui mängu seis on pärast  lisaaega endiselt viigis, otsustatakse mängu võitja karistusvisete seerias.

204      Karistusvisked pärast lisaaega

1)         Mõlemast meeskonnast sooritavad viis väljakumängijat ühe karistusviske. Kui seis on ka pärast seda viigiline, sooritavad  samad mängijad veel ühe karistusviske, kuni üks meeskond  saavutab ülekaalu.

Karistusviskeid sooritatakse kordamööda. Kohtunikud otsustavad, kumba väravat kasutatakse ja korraldavad meeskondade kaptenite vahel loosimise. Võitja otsustab, kumb meeskond alustab karistusvisete sooritamist. Meeskonna kapten või ametiisik annab kohtunikele ja sekretariaadile kirjalikult teada, milliste numbritega mängijad karistusviskeid sooritavad ja millises järjekorras. Kohtunikud on vastutavad, et karistusviskeid sooritatakse täpselt meeskonna poolt teada antud järjekorras.

Kohe, kui üks meeskond on saavutanud karistusvisete sooritamisel ülekaalu, on mäng lõppenud ja võitnud meeskonnale arvestatakseüheväravaline võit.Korraliste karistusvisete ajal loetakse ülekaalu saavutamiseks olukorda, kui üks meeskond juhib suurema arvu väravatega, kui vastasmeeskonnal veel sooritamata karistusviskeid alles on. Lisakaristusvisete puhul  loetakse ülekaalu saavutamiseks olukorda, kui üks meeskond on löönud ühe värava rohkem kui vastasmeeskond ja mõlemad meeskonnad on sooritanud võrdse arvu karistusviskeid. Lisakaristuviskeid ei pea sooritama samas järjekorras kui korralisi, kuid üks mängija ei või sooritada oma kolmandat karistusviset enne, kui kõik tema meeskonna poolt  karistusviseteks üles antud  mängijad on sooritanud oma teise karistusviske jne.

Kui mõni teada antud mängijatest saab karistuse karistusvisete jooksul, valib kapten mängija, kes ei ole veel  viskeseeriaks üles antud karistuse saanud mängijat asendama. Kui väravavaht saab karistusvisete ajal karistuse, asendatakse ta varuväravavahiga. Kui meeskonnal varuväravavahti ei ole, on neil maksimaalselt 3 minutit aega (seda aega ei tohi kasutada soojenduseks), et riietada väravavahiks mängija, kes ei ole viskeseeriaks reeglite kohaselt  väravavahina üles antud. Uus väravavaht ja vahetuse toimumise aeg märgitakse protokolli. Meeskond, kel ei ole viit väljakumängijat, keda üles anda, saab õiguse ainult nii mitmele karistusviskele, kui palju neil üles antud mängijaid on. Sama kehtib ka lisakaristusvisete kohta.

 

 

 

 

 

3       MÄNGUS OSALEJAD

301      Mängijad

1)         Kumbki meeskond võib kasutada maksimaalselt 20 mängijat. Kõik nad märgitakse protokolli.

Mängijad võivad olla kas väljakumängijad või väravavahid. Ainult protokolli märgitud mängijad võivad mängust osa võtta või viibida oma meeskonna vahetusalas.

2)         Mängu jooksul võib ühest meeskonnast korraga väljakul viibida maksimaalselt kuus mängijat, sealhulgas ainult üks väravavaht.

Et kohtunikud võiksid mängu alustada, peab meeskonnal olema vähemalt viis väljakumängijat ja reeglite kohaselt riietatud väravavaht. Vastasel juhul määratakse vastasmeeskonnale 5:0 võit. Mängu kestel peab meeskond suutma pidevalt mängida vähemalt nelja mängijaga. Vastasel juhul mäng peatatakse ja vastasmeeskonnale antakse 5:0 või juhul kui see on neile kasulikum, tolleks hetkeks saavutatud tulemusega võit.

302      Mängijate vahetamine

1)         Mängijaid võib vahetada ükskõik millal ja ükskõik kui palju kordi.

Kõik vahetused peavad toimuma oma meeskonna vahetusala piires. Väljakult lahkuv mängija peab olema piiret ületamas, kui teda vahetav mängija väljakule tuleb. Vigastatud mängijat, kes lahkub väljakult väljaspool oma meeskonna vahetusala, ei saa välja vahetada enne järgmist mängukatkestust.Verejooksuga mängija ei tohi osaleda mängus seni, kuni verejooks on kontrolli all.

303      Erinõuded väravavahtidele

1)         Kõik väravavahid märgitakse protokolli.

Märgistuseks on tähis VV. Mängija, kes on üles antud väravavahina, ei tohi osaleda samas mängus väljakumängijana (mängija mängukepiga). Kui meeskond on kas vigastuse või karistuse tõttu sunnitud väravavahi väljakumängijaga asendama, on neil maksimaalselt 3 minutit aega (mida ei tohi kasutada soojenduseks), et riietada väljakumängija reeglite kohaselt väravavahiks. Uus väravavaht ja vahetuse aeg  märgitakse protokolli.

2)         Kui väravavaht lahkub mängu ajal täielikult väravaalast, loetakse teda kuni naasmiseni ilma mängukepita väljakumängijaks.

See ei kehti väljaviske sooritamise puhul. Väravavaht loetakse väravaalast täielikult lahkunuks, kui ükski ta kehaosa ei puuduta põrandat väravaala sees. Väravavahil on lubatud oma väravaalas hüpata. Jooned loetakse väravaalasse kuuluvaks.

304      Erinõuded meeskonna kaptenitele

1)         Igal võistkonnal on kapten, kes märgitakse protokolli.

Märgistuseks on tähis K. Meeskonna kaptenit tohib vahetada ainult vigastuse, haiguse või mängukaristuse tõttu ja see tuleb kanda koos ajaga protokolli. Välja vahetatud kapten ei saa enam samas mängus kaptenina tegutseda.

3       MÄNGUS OSALEJAD

304      Erinõuded meeskonna kaptenitele (jätkub)

2)         Ainult meeskonna kaptenil on õigus kohtunikega rääkida, samas on ta kohustatud neid aitama.

Kui meeskonna kapten räägib kohtunikega, toimub see vastavalt kehtestatud korrale. Karistatud  kapten kaotab õiguse kohtunikega rääkida välja arvatud juhul, kui nood tema poole pöörduvad. See tähendab, et välja arvatud juhul, kui meeskond küsib time-outi, pole neil võimalik kohtunikega suhelda.Kui kohtunikud peavad seda vajalikuks, toimub suhtlus kapteniga mitte väljakul, vaid riietusruumide tsoonis, kuid mitte mingil juhul kohtunike riietusruumis.´

 

305      Meeskonna ametiisikud

1)         Iga meeskond võib protokolli märkida maksimaalselt viis ametiisikut.

Ainult protokolli märgitud isikud võivad viibida oma meeskonna vahetusalas. Ametiisik ei tohi astuda väljakule, välja arvatud time-outi ajaks. Kogu meeskonna mängu juhendamine toimub vahetusalas, kuhu meeskonna ametiisikud mängu ajaks on määratud. Enne mängu allkirjastab ametiisik protokolli ja pärast seda ei tohi sinna  enam muudatusi sisse viia välja arvatud parandusega valesti märgitud numbrite osas. Kui ametiisik märgitakse protokolli ka mängijana, tuleb teda kõikides vahetusalas toimunud rikkumistes käsitleda mängijana. Kui võistkonna poolt sekretariaati antud nummerdatud nimekiri on õige, kuid mänguprotokollis olev vale, lasub vastutus allkirja andnud võistkonnal. Protokoll parandatakse ja juhtunu kohta koostatakse raport. Enne kohtumise algust võib protokolli muuta, kuid sellest peab eelnevalt kohtunikele teatama.

 

306      Kohtunikud

1)         Mängu juhivad kaks võrdõiguslikku kohtunikku.

Kohtunikel on õigus mäng katkestada, kui on risk, et selle reeglitepäraseks jätkamiseks pole võimalust.

 

307      Sekretariaat

1)         Sekretariaat asub selleks ettenähtud kohas.

Sekretariaat peaba olema neutraalne ja on vastutav protokolli, ajavõtmise ja võimalike teadustamisülesannete eest.

4       VARUSTUS

401      Mängijate riietus

1)         Kõik väljakumängijad kannavad vormi, millesse kuuluvad särgid, lühikesed püksid ja põlvikud.

Naised võivad pükste asemel kanda seelikuid või kleite (särki ja pükse üheskoos). Kõik ühe meeskonna väljakumängijad kannavad ühest vormi. Meeskonna vorm võib olla mistahes värvikombinatsioonis, kuid särgid ei tohi olla hallid. Kui kohtunike meelest ei saa meeskondi vormi järgi selgelt eristada, on külalismeeskond kohustatud vormi vahetama. Põlvikud peavad olema üles tõmmatud ja ühtsed ning kui administratiivne organisatsioon nii otsustab, siis ka meeskonniti eristatavad.

2)         Kõik väravavahid peavad olema riietatud pikkade varrukatega särkidesse ja pikkadesse pükstesse.

3)         Kõik särgid peavad olema nummerdatud

Meeskonna särgid peavad olema nummerdatud erinevate selgelt nähtavate täisnumbritega (araabia numbrid) seljal ja rinnal. Selja peal asetsevad numbrid peavad olema vähemalt 200 mm kõrged ja rinna peal asetsevad numbrid vähemalt 70 mm kõrged. Särkidel võivad olla numbrid vahemikus 1-99 (kaasa arvatud), kuid number 1 ei tohi kasutada väljakumängijad. Kui mängus osaleb valesti märgitud numbriga mängija, viiakse protokolli sisse parandus, millest teavitatakse administratiivset organisatsiooni.

4)         Kõik mängijad peavad kandma spordijalatseid.

Jalatsid peavad olema sisejalatsi tüüpi. Sokke ei tohi jalatsite peal kanda. Kui mängija kaotab mängu jooksul ühe või mõlemad jalatsid, võib ta jätkata mängimist järgmise mängukatkestuseni.

402      Kohtunike riietus

1)         Kohtunikud kannavad särke, musti lühikesi pükse ja musti põlvikuid.

Kohtunike vormi värvikombinatsioon peab olema identne.

403      Väravavahi erivarustus

1)         Väravavaht ei tohi kasutada mängukeppi

2)         Väravavaht peab kandma maski, mis vastab IFFi varustusreeglitele ja on vastavalt märgistatud.

Seda ainult mängu ajal väljakul viibides. Maski igasugune töötlemine, välja arvatud värvimine, on keelatud.

3)         Väravavaht võib kasutada mistahes kaitsva suunitlusega varustust, kuid need ega nende osad ei tohi olla mõeldud värava katmiseks

Mask ja õhukesed kindad on lubatud. Kõik kleepjaid elemente sisaldavad või hõõrdumist takistavad ained on keelatud. Esemete hoidmine värava sees või peal on keelatud. Väravavaht ei tohi kasutada varustust, mis ei kata vaid keha, vaid  laiemat pinda, näiteks õlapatju.

4       VARUSTUS

404      Kapteni erivarustus

1)         Meeskonna kapten peab kandma käepaela.

Käepaela peab kandma õlavarrel ja see peab olema selgelt nähtav. Teipi ei tohi käepaela asemel kasutada.

 

405      Isiklik varustus

1)         Mängija ei tohi kanda isiklikku varustust, mis võib põhjustada vigastusi.

Isikliku varustuse hulka kuuluvad kaitsva ja meditsiinilise otstarbega esemed, kaitseprillid, kellad, kõrvarõngad jms. Kohtunikud otsustavad, mis on ohtlik. Kaitsevarustust kantakse võimaluse korral riiete all. Kõik peakatted, välja arvatud ilma sõlmeta elastsed peapaelad, on keelatud. Igasugused pikad püksid on väljakumängijate jaoks keelatud. Administratiivne organisatsioon võib antud asjas lubada kirjaliku avalduse alusel erandeid.

 

406      Pall

1)         Pall peab olema IFFi poolt heaks kiidetud ja vastavalt märgistatud.

Palli värv peab olema ühtne ja ei tohi olla erk. Erk ei tohi olla ka palli sisemine pind.

407      Mängukepp

1)         Mängukepp peab olema IFFi poolt heaks kiidetud ja vastavalt märgistatud.

Mängukepi igasugune töötlemine, välja arvatud lühendamine, on keelatud. Vart võib ülalpool vastavat märki teipida, kuid ametlikke märke katta ei tohi.

2)         Laba ei tohi olla terav ja selle kumerus ei tohi ületada 30 mm.

Laba ei tohi mingil moel töötleda, välja arvatud kumerdamine. Kumerust mõõdetakse laba kõrgeima koha alumisest servast, siis kui mängukepp lebab tasasel pinnal. Laba vahetamine on lubatud, kui laba kasutamine koos varrega on heaks kiidetud ning laba ja varre bränd on sama, ent uus laba ei tohi olla nõrgendatud. Varre ja laba vahelise ühenduskoha teipimine on lubatud, kuid laba nähtavast osast ei tohi kaetud olla rohkem kui 10 mm.

 

408      Kohtunike varustus

1)         Kohtunikud on varustatud keskmise suurusega plastikust vilede, mõõdulintide ja punaste kaartidega.

Administratiivne organisatsioon võib teha erandi ja lubada teist tüüpi vilede kasutamist.

4       VARUSTUS

409      Sekretariaadi varustus

1)         Sekretariaadil peab olema kogu varustus, mis nende tööks vajalik on.

410      Varustuse kontrollimine

1)         Varustuse kontrollimise ja mõõtmise tulemuste üle otsustavad kohtunikud.

Kontrollimist võib teostada enne mängu ja mängu ajal. Ebakorrektne varustus, sealhulgas reeglitele mittevastavad mängukepid, aga välja arvatud mängukepi laba kumeruse mõõtmine, mis avastatakse enne mängu või mängu jooksul, tuleb mängija poolt korrektseks muuta ning pärast seda võib ta alustada/jätkata mängu. Reeglite rikkumised meeskonna vormi osas ei tingi üle ühe karistuse ühes mängus ühe meeskonna kohta. Iga ebakorrektse varustuse kohta koostatakse raport. Mänguvarustuse kontrollimise ajal ei tohi sekretariaadi juures viibida muid mängijaid peale meeskonna kaptenite ja selle mängija, kelle varustust kontrollitakse. Pärast kontrollimist  jätkub mäng mängukatkestuse põhjustanud situatsioonist.

2)         Laba mõõtmist ja varre-laba kombinatsiooni kontrollimist võib taotleda meeskonna kapten.

Meeskonna kaptenil on ka õigus juhtida kohtunike tähelepanu muudele nõuete eiramistele vastasmeeskonna mängijate varustuses, kuid sel juhul on kohtunike otsustada, kas sekkumine on vajalik või mitte. Varustuse kontrolli võib küsida igal ajal, kuid see teostatakse alles järgmise mängukatkestuse ajal. Kui kontrolli küsitakse mängukatkestuse ajal, teostatakse see koheselt, kaasa arvatud väravatest ja karistusvisetest tingitud mängukatkestuste ajal, kuid kui kohtunike meelest mõjutab see vastasmeeskonna jaoks situatsiooni negatiivselt, viiakse see täide järgmise mängukatkestuse ajal. Kohtunikud on kohustatud kapteni taotluse puhul laba või laba-varre kombinatsiooni kontrollima, kuid mängukatkestuse kohta on lubatud ainult üks mõõtmine. Mänguvarustuse kontrollimise ajal ei tohi sekretariaadi juures viibida muid mängijaid peale meeskonna kaptenite ja selle mängija, kelle varustust kontrollitakse. Pärast varustuse kontrolli jätkub mäng mängukatkestuse põhjustanud situatsioonist.

5       STANDARDOLUKORRAD

501      Üldjuhised standardolukordadeks

1)         Pärast mängukatkestust jätkatakse mängu standardolukorrast vastavalt katkestuse põhjusele.

Standardolukorrad on lahtilöögid, sisselöögid, vabalöögid ja karistusvisked.

2)         Kohtunikud annavad ühe vile, žestikuleerivad leppemärke ja määravad kindlaks koha standardolukorra jaoks. Palli võib mängida pärast vilet, kui pall on õigel kohal ja ei liigu.

Esmalt näitavad kohtunikud mängukatkestuse tagajärje kindlaks määrava leppemärgi ning pärast seda võimaliku reeglite rikkumise kindlaks määrava leppemärgi. Reeglite rikkumise kindlaks määravat leppemärki peab näitama vaid juhtudel, kui kohtunikud peavad seda vajalikuks, kuid alati olukordades, mis on seotud karistuste või karistusvisetega. Palli võib sisse- või vabalöögil mängida ka siis, kui ta on liikumises või ei ole täpselt kindlaks määratud kohal, kui kohtunike meelest ei mõjuta see mängu kulgu.

3)         Standardolukorra lahtimängimist ei tohi ilma põhjuseta edasi lükata.

Kohtunikud otsustavad, mida pidada põhjuseta viivitamiseks. Võimaluse korral hoiatavad kohtunikud enne sekkumist põhjuseta viivitamise eest.

502      Lahtilöök

1)         Uue perioodi alguses ja pärast löödud väravat sooritatakse lahtilöök keskpunktist.

Lisaajal löödud värava või mängu võitja otsustanud karistusviskest või pärast perioodi lõppu karistusviskest löödud värava järel lahtilööki ei sooritata. Keskpunktist lahtilöögi sooritamise korral on mõlemad meeskonnad oma väljakupoolel.

2)         Kui mängukatkestuse põhjustas situatsioon, pärast mida ei saa kummagi meeskonna kasuks määrata sisse- või vabalööki või karistusviset, jätkatakse mängu lahtilöögiga.

3)         Lahtilöök sooritatakse lähimast lahtilöögipunktist vastavalt palli asukohale mängukatkestuse ajal.

4)         Kõik mängijad, välja arvatud  lahtilöögi sooritajad, peavad koheselt ilma kohtunike vastavate märguanneteta liikuma pallist vähemalt  3 m kaugusele (mängukepid kaasa arvatud).

Enne lahtilööki on kohtunikud kohustatud kontrollima, et meeskonnad on selleks valmis ja mängijad asuvad ettenähtud vahemaa kaugusel.

5)         Lahtilöögi sooritavad kaks väljakumängijat eri meeskondadest. Mängijad peavad olema suunatud vastasmeeskonna väljakupoole lühema serva poole ja neil ei tohi enne lahtilöögi sooritamist olla füüsilist kontakti. Jalad peavad olema keskjoonega risti. Mõlemad mängija jalad peavad keskjoonest olema võrdsel kaugusel. Mängukeppi peab hoidma kahe käega normaalses haardes ülalpool vastavat märki. Labad peavad olema keskjoonega risti palli erinevatel pooltel, kuid ei tohi palli puutuda.

Normaalne haare tähendab haaret, kuidas mängija hoiab keppi mängu ajal. Kaitsva meeskonna mängija valib, kummale poole palli oma kepp asetada. Kui lahtilööki sooritatakse keskjoonelt, on valikuõigus külalismeeskonna mängijal. Kui lahtilööki sooritav mängija ei järgi kohtuniku nõudeid, asendatakse ta mõne teise samal ajal väljakul viibiva meeskonnakaaslasega.

5       STANDARDOLUKORRAD

502      Lahtilöök (jätkub)

6)         Lahtilöök võib minna otse väravasse.

503      Lahtilöögi tingivad sündmused

1)         Kui pall saab tahtmatult kahjustada.

2)         Kui palli ei saa reeglitepäraselt mängida.

Kohtunikud annavad enne mängu katkestamist mängijatele piisava võimaluse palli mängida.

3)         Kui piirde osad on lahti tulnud ja pall satub selle koha lähedale.

4)         Kui värav on juhuslikult paigast nihkunud ja seda ei saa piisava aja jooksul oma kohale tagasi panna.

Väravavaht on kohustatud värava kohe, kui võimalik, oma kohale tagasi panema.

5)         Kui mängija saab tõsiselt vigastada ja ta mõjutab otseselt mängu kulgu.

Kohtunikud otsustavad, kas vigastus on tõsine, kuid selle kahtluse korral katkestatakse mäng koheselt.

6)         Kui mängu ajal ilmnevad ebaloomulikud asjaolud.

Kohtunikud otsustavad, mida pidada ebaloomulikuks asjaoluks, kuid sinna hulka kuuluvad teiste asjade seas alati sobimatute isikute või objektide väljakul olek, tulede kas osaline või täielik kustumine ning lõpusireeni kõlamine valel ajal või see, kui pall tabab kohtunikke ja see mõjutab oluliselt mängu kulgu. Siia alla kuulub olukord, kui pall tabab vahetusmängijate pingil oleva mängija keppi ja tabamus leiab aset väljaku kohal. Kohtunikud peavad selle rikkumise kordumise eest võistkonda hoiatama. Olukorra teistkordsel ilmnemisel määratakse võistkonnale karistus liiga mitme mängijaga mängimise eest. Palli tahtlik mängmine vahetusalast loetakse mängu saboteerimiseks.

7)         Kui värav tühistatakse hoolimata sellest, et vabalööki põhjustavat rikkumist ei olnud.

Siia alla kuulub see, kui pall läheb väravasse, ilma et ületaks väravajoone eestpoolt.

8)         Kui karistusvise ei lõpe resultatiivselt

Siia alla kuulub reeglitele mittevastavalt sooritatud karistusvise.

9)         Kui edasilükatud karistus fikseeritakse, sest reegleid rikkunud meeskond saab palli enda kontrolli alla.

Siia alla kuulub see, kui reegleid mitte rikkunud meeskond tahtlikult aega raiskab.

10)       Kui määratakse karistus reeglite rikkumise eest, mis ei ole mängu kulgemisega seotud, kuid sooritatakse ja tuvastatakse mängu ajal.

Siia alla kuulub see, kui karistatud mängija astub väljakule enne oma karistuse (automaatset) lõppemist.

5       STANDARDOLUKORRAD

503      Lahtilöögi tingivad sündmused (jätkub)

11)       Kui kohtunikud ei suuda otsustada, kumma meeskonna kasuks määrata sisse- või vabalöök.

Siia alla kuulub see, kui vastasmeeskondade mängijad rikuvad reegleid üheaegselt.

12)       Kui kohtunikud peavad oma otsust valeks.

504      Sisselöök (803)

1)         Kui pall lüüakse väljakult minema, määratakse vastasmeeskonna kasuks sisselöök.

Palli väljakult minema löönud meeskonnaks loetakse seda meeskonda, kelle mängija või mängija varustus puutus palli viimasena, enne kui see väljaku piiridest väljus. Siia alla kuulub ka see, kui palli väravavõrgust eemaldada üritav mängija lööb võrku sealjuures palli tabamata.

2)         Sisselöök sooritatakse 1,5 m kaugusel piirdest arvestatuna kohast, kust pall väljaku piiridest väljus, kuid mitte kunagi tagapool väravajoonte kujuteldavaid pikendusi.

Kui kohtunike meelest ei mõjuta see otseselt mängu kulgu, ei pea pall olema paigal ega täpselt samas kohas. Kui meeskonnale on kasulik sooritada sisselöök piirdele lähemalt kui 1,5 m, võib ta seda teha. Sisselöök tagapool väravajoonte kujuteldavaid pikendusi sooritatakse lähimast lahtilöögipunktist. Kui pall puudutab lage või muid väljaku kohal olevaid objekte, sooritatakse sisselöök sama kaugel keskjoonest 1,5 m kauguselt piirdest.

3)         Vastasmeeskonna mängijad peavad koheselt ilma kohtunike vastava märguandeta liikuma pallist vähemalt 3 m kaugusele (mängukepid kaasa arvatud).

Sisselööki sooritav mängija ei pea ootama, et vastasmängijad reeglitele vastavale kaugusele liiguvad, kuid kui pall lüüakse lahti samal ajal, kui vastasmängija üritab reeglitele vastavale kaugusele liikuda, karistust ei järgne.

4)         Palli mängitakse mängukepiga. Palli peab lööma, seda ei tohi vedada, visata ega kepi peale tõsta.

5)         Sisselöögi sooritanud mängija ei tohi palli puutuda enne, kui see on puudutanud mõnda teist mängijat või mõne teise mängija varustust.

6)         Sisselöök võib minna otse väravasse

See kehtib ka omavärava kohta.

505      Sisselöögi tingivad sündmused

1)         Kui pall ületab piirde või tabab lage või mõnda muud väljaku kohal olevat objekti.

5       STANDARDOLUKORRAD

506      Vabalöök (804)

1)         Kui rikutakse reegleid, mille kohaselt tuleb määrata vabalöök, määratakse reegleid mitterikkunud meeskonna kasuks vabalöök.

Vabalöögini  viiva(te) reeglite rikkumis(t)e  puhul tuleb võimaluse korral alati rakendada edemuse printsiipi. Edemuse printsiip seisneb selles, et kui meeskond, kelle vastu rikuti reegleid, jääb pärast rikkumist endiselt palli valdajaks, antakse neile võimalus mängu jätkata, kui nad saavad sellest rohkem kasu kui vabalöögist. Kui rakendatakse edemuse printsiipi ja mäng katkestatakse, sest reegleid mitterikkunud meeskond kaotab palli, määratakse vabalöök kohalt, kus toimus viimane reeglite rikkumine.

2)         Vabalöök sooritatakse kohalt, kus toimus reeglite rikkumine, kuid mitte kunagi tagapool väravajoonte kujuteldavaid pikendusi ega väravavahialadele lähemal kui 3,5 m.

Kui kohtunike meelest ei mõjuta see otseselt mängu, ei pea pall olema paigal ega täpselt samas kohas, kus toimus reeglite rikkumine. Kui koht vabalöögiks on piirdele lähemal kui 1,5 m, võib löögi sooritada 1,5 kauguselt piirdest. Vabalöök tagapool väravajoonte kujuteldavaid pikendusi sooritatakse lähimast lahtilöögipunktist. Kui koht vabalöögiks on väravavahialale lähemal kui 3,5 m, sooritatakse löök väravajoone keskpunktist algava ja läbi reeglite rikkumise koha suunduva mõttelise joone pikendusel 3,5 m kaugusel väravavahialast jättes 0,5 meetrit kaitsemüüri ja 3 meetrit nõutud vahemaa tarbeks. Kaitsval meeskonnal on alati õigus koheselt moodustada kaitsemüür väravavahialast väljapoole. Kui ründav meeskond takistab või segab seda, määratakse vabalöök kaitsva meeskonna kasuks. Ründav meeskond ei ole kohustatud ootama, kuni kaitsev meeskond kaitsemüüri moodustab ja neil on õigus asetada oma mängijaid kaitsemüüri ette.

3)         Vastasmeeskonna mängijad peavad koheselt ilma kohtunike vastava märguandeta liikuma pallist vähemalt 3 m kaugusele (mängukepid kaasa arvatud).

Vabalööki sooritav mängija ei pea ootama, et vastasmängijad reeglitele vastavale kaugusele liiguvad, kuid kui pall lüüakse lahti samal ajal, kui vastasmängija üritab reeglitele vastavale kaugusele liikuda, karistust ei järgne.

4)         Palli mängitakse mängukepiga. Palli peab lööma, seda ei tohi vedada, visata ega kepi peale tõsta.

5)         Vabalöögi sooritanud mängija ei tohi palli enne puutuda, kui see on puudutanud mõnda teist mängijat või mõne teise mängija varustust.

6)         Vabalöök võib minna otse väravasse.

507      Vabalööki tingivad sündmused

1)         Kui mängija lööb, surub, tõstab vastase mängukeppi kas oma mängukepi või jalaga.(901, 902, 903, 912)

Kui kohtunike meelest mängis mängija enne vastase mängukepi  tabamist palli, sanktsioone ei järgne.

2)         Kui mängija või hoiab kinni vastast või vastase mängukeppi.(910)

5       STANDARDOLUKORRAD

507      Vabalööki tingivad sündmused (jätkub)

3)         Kui mängija mängukepi laba tõuseb enne palli tabamist selja taga või pärast palli tabamist puusatasemest kõrgemale.(904)

See kehtib ka pettelöökide kohta. Kui läheduses ei ole teisi mängijaid ja vigastuste oht puudub, võib pärast palli tabamist mängukepp ka kõrgemale tõusta. Puusatasemeks loetakse puusade kõrgust, kui mängija seisab sirgelt.

4)         Kui mängija mängib või üritab mängida palli mängukepi või jalaga põlvest kõrgemal.(904, 913)

Palli reiega peatamist ei peeta põlvest kõrgemal mängimiseks, välja arvatud juhtudel, kui see loetakse ohtlikuks.

5)         Kui mängija asetab oma mängukepi või jala  vastase  jalgade vahele.(905)

6)         Kui mängija, kes omab palli või püüab seda omandada, surub või lükkab vastast ükskõik millisel muul viisil kui  õlg vastu õlga.(907)

7)         Kui mängija, kes omab palli või püüab seda omandada  või püüab liikuda  paremale positsioonile, liigub selg ees vastase otsa või takistab muul viisil vastase liikumist soovitud suunas.(908, 911)

Siia alla kuulub ka kaitsemüüri moodustamise takistamine, kui vabalöögi koht on väravavahialale lähemal kui 3,5 m. Kui väljakumängija jalad on väravavahialast väljaspool, kuid mõni kehaosa, nt tagakeha, takistab väravavahil liikumist väravavahialas, võidakse määrata vabalöök takistamise eest. Väljakumängija ei ole aga sel juhul väravavahialas.

8)         Kui väljakumängija lööb palli kaks korda järjest jalaga, ilma et see oleks vahepeal puudutanud mängija keppi või mõnda muud mängijat või mõne muu mängija varustust.(912)

See loetakse reeglite rikkumiseks vaid sel juhul, kui kohtunike meelest lõi mängija palli mõlemal korral jalaga tahtlikult.

9)         Kui väljakumängija on väravavahialas. (914)

Väljakumängija võib väravavahiala läbida, kui kohtuniku meelest ei sega see mängu kulgu ega väravavahi tegutsemist. Kui vabalöök lüüakse värava peale ja kaitsva meeskonna väljakumängija on väravavahialas, väravas või on värav  tema õigest asukohast ära lükatud, määratakse alati karistusvise.Väljakumängija loetakse väravavahialas olevaks, kui ta ükskõik millise kehaosaga puutub põrandat väravavahialas. Väljakumängijat, kelle mängukepp on väravavahialas, ei loeta väravavahialas viibivaks. Jooned kuuluvad väravavahialasse.

10)       Kui mängija lükkab sihilikult vastasmeeskonna värava tema õigest asukohast ära. (914)

11)       Kui väljakumängija takistab passiivselt väravavahi väljaviset. (915)

See loetakse määruste rikkumiseks ainult sel juhul, kui väljakumängija on väravaala sees või lähemal kui 3 m kohale, kus väravavaht palli omandas. Passiivselt tähendab tahtmatult või kohalt mitteliikumise tõttu.

5       STANDARDOLUKORRAD

507      Vabalööki tingivad sündmused (jätkub)

12)       Kui väljakumängija mängib palli hüppel. (916)

Hüppeks loetakse seda, kui kumbki jalg ei puutu põrandat. Jooksmist ei loeta hüppamiseks. Mängija võib hüpata üle palli juhul, kui ta ei puutu seda.

13)       Kui mängija mängib palli ise väljakul mitte viibides.

Väljakul mitteviibimine tähendab, et üks või mõlemad jalad pole väljakul. Kui mängija mängib palli väljakul mitte viibides vahetuse ajal, loetakse seda valeks vahetuseks. Kui mängija mängib palli väljakul mitte viibides oma vahetusalast ajal, kui ei toimu vahetusi, loetakse seda mängu saboteerimiseks. Mängija võib väljaspool väljakut joosta, kuid ei tohi seal palli mängida.

14)       Kui väravavaht lahkub väljaviske ajal täielikult väravaalast. (917)

Sel juhul ei loeta väravavahti väljakumängijaks. Väravavaht loetakse väravaalas mitteviibivaks, kui ükski ta kehaosa ei puutu põrandat väravaalas. Väljavise loetakse lõppenuks, kui väravavaht palli lahti laseb ja kui ta pärast seda väravaalast lahkub, ei loeta seda reeglite rikkumiseks. See reegel kehtib ka juhul, kui väravavaht omandab palli väravaalas olles ja libiseb pärast seda sealt välja. Jooned kuuluvad väravaalasse.

15)       Kui väravavaht viskab või lööb palli üle keskjoone. (917)

See loetakse reeglite rikkumiseks vaid juhul, kui pall ei puutu põrandat, piiret, mõnda teist mängijat või mõne teise mängija varustust enne, kui ta keskjoone ületab.

16)       Kui lahtilöök, sisselöök või vabalöök sooritatakse valesti või selle sooritamisega viivitatakse tahtlikult. (918)

Siia alla kuulub see, kui reegleid mitterikkunud meeskond palli mängukatkestuse ajal eemale viib või kui palli veetakse, visatakse või tõstetakse kepi peale. Kui sisse- või vabalöök sooritati valest kohast või pall ei olnud täielikult paigal, võib löögi uuesti sooritada. Kui kohtunike meelest ei mõjuta see mängu kulgu, ei pea pall olema täpselt õiges kohas või täielikult paigas.

17)       Kui väravavaht hoiab palli kauem kui 3 sekundit. (924)

Kui väravavaht paneb palli maha ja võtab selle uuesti üles, loetakse ta kogu aeg palli kontrollinuks.

18)       Kui väravavaht saab söödu või omandab palli väljakumängijast meeskonnakaaslase käest.(924)

See loetakse reeglite rikkumiseks vaid juhul, kui sööt on kohtunike meelest tahtlik. Söödu saamine tähendab palli kätega puudutamist, see on keelatud ka palli pärast mõne muu kehaosaga peatamist. Väravavaht võib saada söödu väljakumängijast meeskonnakaaslase käest, kui ta söödusaamise hetkel on väravaalast täielikult lahkunud ja teda loetakse seetõttu väljakumängijaks. Olukorda, kui väravavaht lahkub täielikult väravaalast, peatab palli, naaseb väravaalasse ja võtab palli kätte, ei loeta tagasisööduks väravavahile. Tagasisöötu väravavahile ei loeta kunagi väravasituatsiooniks ja selle eest ei saa määrata karistusviset.

19)       Kui määratakse karistus rikkumise eest, mis on seotud mängu kulgemisega.

5       STANDARDOLUKORRAD

507      Vabalööki tingivad sündmused (jätkub)

20)       Kui mängija viivitab mängu. (924)

Siia alla kuulub olukord, kui mängija, eesmärgiga võita aega, asetab end vastu piiret või väravat viisil, mille tõttu vastasmängija ei saa palli reeglite kohaselt mängida.Siia alla kuulubka, kuiväravavaht blokeerib palli läbi väravavõrgu. Kui võimalik, peab mängijat enne sanktsioonide rakendamist hoiatama.

508      Karistusvise (806)

1)         Kui rikutakse reegleid, mille kohaselt tuleb määrata karistusvise, määratakse reegleid mitterikkunud meeskonna kasuks karistusvise.

Kui karistusvise määratakse edasilükatud karistuse ajal või reeglite rikkumise tõttu, millele järgneb ka karistus, rakenduvad ka reeglid, mis käsitlevad karistusvisetega seotud karistusi.

2)         Karistusvise sooritatakse keskpunktist

3)         Kõik mängijad, välja arvatud karistusviske sooritaja ja vastasmeeskonna väravavaht,  peavad karistusviske sooritamise ajal olema oma meeskonna vahetusalas. Väravavaht peab karistusviske alguses olema väravajoonel.

Kui tekib erimeelsusi, kumb mängijatest läheb enne väljakule, peab väravavaht enne väljakule minema.

Väravavahti ei tohi asendada väljakumängijaga. Kui väravavaht rikub karistusviske ajal reegleid, määratakse uus karistusvise ja karistus suunatakse täitmisele. Kui mõni muu mängija rikub karistusviske ajal reegleid, määratakse uus karistusvise ja rikkumist loetakse mängu saboteerimiseks.

4)         Karistusviset sooritav mängija võib palli puudutada piiramatu arv kordi, kuid pall peab kogu karistusviske sooritamise ajal liikuma edasi. Kui väravavaht on puutunud palli, ei tohi karistusviset sooritav mängija seda enam teha.

Mänguaeg peatatakse karistusviske sooritamise ajaks. Edasiliikumine tähendab keskjoonest kaugemale. Kui pall tabab värava esikülge, siis väravavahti ja läheb siis eestpoolt väravasse, fikseeritakse värav. Kui palli liigutatakse karistusviske alguses tagasi, karistusvise katkestatakse ja alustatakse uuesti.

5)         Koos karistusviskega määratud 2-minutiline karistus märgitakse protokolli ainult siis, kui karistusvise ei lõpe resultatiivselt.

Karistatud mängija peab aga karistusviske sooritamise ajal viibima karistuspingil.

5       STANDARDOLUKORRAD

509      Edasilükatud karistusvise (807)

1)         Edasilükatud karistusvise määratakse, kui meeskond, kelle vastu rikuti reegleid sel moel, et järgnema peab karistusvise, jääb pärast rikkumist endiselt palli valdajaks ja väravasituatsioon kestab edasi.

Kui edasilükatud karistusvise määratakse edasilükatud karistuse ajal või reeglite rikkumise tõttu, millele järgneb karistus, rakenduvad ka reeglid, mis käsitlevad karistusvisetega seotud karistusi. Edasilükatud karistusviske määramise võib põhjustada rikkumine, mille eest määratakse karistus isegi siis, kui edasilükatud karistust tol hetkel juba rakendatakse.

2)         Edasilükatud karistusvise tähendab, et reegleid mitterikkunud meeskonnale antakse võimalus rünnakut jätkata kuni otsene väravasituatsioon on läbi.

Kui periood või mänguaeg lõpeb, sooritatakse karistusvise ikkagi. Kui reegleid mitterikkunud meeskond lööb edasilükatud karistusviske ajal värava, see fikseeritakse ja karistusvise tühistatakse.

 

510      Karistusviske tingivad sündmused

1)         Kui kaitsva meeskonna poolt segatakse väravasituatsiooni või takistatakse selle tekkimist reeglite rikkumisega, mille eest määratakse vabalöök või karistus.

Kohtunikud otsustavad, mida loetakse väravasituatsiooniks. Vead väravaalas ei tingi automaatselt karistusviset. Karistusvise määratakse alati, kui väravasituatsiooni ajal lükkab kaitsev meeskond värava tema õigest asukohast ära või mängib sihilikult liiga mitme mängijaga.Kui vabalöök lüüakse värava peale ja kaitsva meeskonna väljakumängija on väravavahialas, väravas või on värav tema õigest asukohast ära lükatud, määratakse alati karistusvise.

6       KARISTUSED

601      Üldjuhised karistuste kohta

1)         Kui pannakse toime karistatav reeglite rikkumine, peab reegleid rikkunud mängija kandma karistuse.

Kui kohtunike meelest ei olnud rikkumine tahtlik, mängijat ei karistata. Kui kohtunikud ei suuda reegleid rikkunud mängijat kindlaks määrata või reegleid rikkus ametiisik, valib meeskonna kapten väljakumängija, kes ei ole juba karistatud, karistust kandma. Kui kapten keeldub seda tegemast, või on karistatud, valivad kohtunikud karistuse kandva mängija.Kõik määratud karistused märgitakse protokolli koos aja, mängija numbri, karistuse liigi ja karistuse põhjustanud reeglite rikkumisega. Vigastuse korral asendab karistatud mängijat tema meeskonnakaaslane. Sel juhul märgitakse protokolli mõlema mängija numbrid, reaalselt karistust kandva mängija number sulgudesse. Kui karistuse põhjustas mänguga seotud reeglite rikkumine, määratakse reegleid mitterikkunud meeskonna kasuks vabalöök. Kui karistuse põhjustas mänguga mitteseotud reeglite rikkumine, määratakse lahtilöök. Kui karistuse põhjustas reeglite rikkumine mängukatkestuse ajal, jätkatakse mängu vastavalt mängukatkestuse põhjustanud olukorrale. Karistatud kapten kaotab õiguse kohtunikega rääkida.

2)         Karistatud mängija viibib karistuspingil terve karistuse aja.

Karistus, mis ei lõppenud normaalaja lõpuks, jätkub lisaajal. Pärast lisaaega kõik karistused, välja arvatud mängukaristused, kustutatakse. Karistatud mängija istub samal pool keskjoont, kus asub tema meeskonna vahetusala, välja arvatud juhul, kui sekretariaat ja karistuspingid ning vahetusalad on väljaku samal küljel. Normaalaja jooksul võib karistatud mängija vaheajaks karistuspingilt lahkuda. Normaalaja ja lisaaja vahelise katkestuse ajaks karistatud mängija karistuspingilt lahkuda ei tohi. Karistatud mängija ei tohi time-out`ist osa võtta. Mängija, kellekaristus lõpeb, lahkub koheselt karistuspingilt, välja arvatud juhul, kui tema meeskonnakaaslastele määratud karistuste arv seda ei luba või lõppev karistus on isiklik karistus. Väravavaht, kelle karistus lõpeb, lahkub karistuspingilt järgmise mängukatkestuse ajal. Karistatud mängija, kes on vigastatud, võib karistuspingil välja vahetada väljakumängijaga, kes ei ole juba karistatud. Sel juhul märgitakse protokolli mõlemad mängijad, kusjuures asendusmängija number kirjutatakse sulgudesse. Kui vigastatud mängija naaseb väljakule enne karistuse lõppu, rakendatakse mängukaristus nr 1. Kui mängija lastakse sekretariaadi eksimuse tõttu väljakule liiga vara ja viga märgatakse enne karistusaja lõppemist, naaseb mängija karistuspingile. Karistust ei pikendata ja mängija naaseb väljakule, kui ta karistusaeg lõpeb.

3)         Kui väravavahile määratakse üks või mitu 2-  minutilist meeskonnakaristust, valib meeskonna kapten väljakumängija, kes ei ole juba karistatud, neid väravavahi eest kandma.

Väravavaht kannab oma 5- minutilise meeskonnakaristuse või isikliku karistuse ise. Kui väravavaht teenib 5- minutilise meeskonnakaristuse ajal või sellega seoses ühe või mitu 2-minutilist meeskonnakaristust, kannab ta need ise. Kui väravavaht kannab karistusi ja kui meeskonnal varuväravavahti ei ole, on neil maksimaalselt 3 minutit aega riietada väljakumängija reeglite kohaselt väravavahiks, kuid seda aega ei tohi kasutada soojenduseks. Uus väravavaht ja vahetuse aeg märgitakse protokolli. Karistuse lõppedes ei tohi väravavaht enne järgmist mängukatkestust väljakule naasta. Seetõttu valib meeskonna kapten väljakumängija, kes ei ole juba karistatud, ja see mängija läheb koos väravavahiga karistuspingile ning lahkub sealt karistuse lõppedes. Protokolli märgitakse ainult karistuse teeninud mängija. Kohtunikud aitavad koostöös sekretariaadiga väravavahil, kelle karistus on lõppenud, esimesel võimalusel karistuspingilt lahkuda.

4)         Karistuse aeg sünkroniseeritakse mänguajaga.

6       KARISTUSED

602      Meeskonnakaristus

1)         Meeskonnakaristus mõjutab tervet meeskonda ja karistatud mängijat ei tohi karistuse ajal asendada teine mängija.

2)         Ühe mängija kohta saab korraga rakendada ühte ja ühe meeskonna kohta korraga kahte meeskonnakaristust.

Kõik meeskonnakaristused rakendatakse nende määramise järjekorras. Mängija, kelle karistusaega ei saa mõõta, on karistuspingil karistuse määramise hetkest. Kui meeskonnale, kes juba kannab ühte meeskonnakaristust, määratakse üheaegselt rohkem kui üks meeskonnakaristus, valib meeskonna kapten, millist uutest karistutest mõõdetakse esimesena. Võimaluse korral mõõdetakse lühemad meeskonnakaristused alati enne pikemaid.

3)         Meeskonnal, kellel on rohkem kui kaks meeskonnakaristust kandvat mängijat, on siiski õigus mängida platsil nelja mängijaga

Meeskond mängib nelja mängijaga, kuni mõõdetavaks on jäänud ainult üks meeskonnakaristus. Mängija, kelle karistus lõpeb enne seda, jääb karistuspingile mängukatkestuseni või kui see juhtub varem, kui meeskonnakaristused lõpevad, ja tema meeskonnale jääb mõõdetavaks ainult üks meeskonnakaristus. Kõik karistatud mängijad lahkuvad karistuspingilt samas järjekorras, kuidas nende karistused lõpevad, kuid reeglid mängijate arvu kohta väljakul kehtivad kogu aeg. Kohtunikud, koostöös sekretariaadiga, aitavad mängijal, kelle karistus on lõppenud, karistuspingilt lahkuda kohe, kui mäng katkestatakse.

4)         Kui mängija, kellele on määratud meeskonnakaristus, rikub reegleid, mille eest määratakse uus karistus, mõõdetakse kõik tema karistused üksteise järel.

See kehtib hoolimata sellest, kas esimese karistuse mõõtmine on alanud või mitte. Kui meeskonnakaristus on juba alanud ja samale mängijale määratakse uus karistus, ei mõjuta see esimese karistuse mõõtmist. See jätkub samast kohast, kus ta oli uue karistuse määramise ajal.Üksteise järel tähendab, et koheselt pärast mängija esimese meeskonnakaristuse lõppemist hakatakse mõõtma järgmist, kui meeskonnal ei ole muid mõõtmisele mittesuunatud meeskonnakaristusi, mis määrati esimese mängija meeskonnakaristuste vahepeal. Ühele mängijale võib määrata lugematul hulgal meeskonnakaristusi. Kui mängijale määratakse isiklik karistus, peavad kõik tema meeskonnakaristused enne lõppema, kui isikliku karistuse mõõtmine algab. Kui mängijale, kes kannab isiklikku karistust, määratakse meeskonnakaristus, lükatakse isikliku karistuse mõõtmise jätkumine edasi kohe, kui on võimalik meeskonnakaristust mõõtma hakata, kuni meeskonna karistuse lõppemiseni. Meeskonna kapten valib väljakumängija, kes ei ole juba karistatud, seda meeskonnakaristust kandma. Kui karistatud mängija sooritab reeglite rikkumise, mille eest määratakse mängukaristus, rakenduvad ka mängukaristus(t)ega seotud reeglid.

603      2- minutiline meeskonnakaristus

1)         Kui vastasmeeskond lööb 2- minutilise meeskonnakaristuse ajal värava, lõpeb karistus automaatselt, välja arvatud juhtudel, kui vastasmeeskond mängib vähemuses või mõlemal meeskonnal on väljakul võrdne arv mängijaid.

Karistus ei lõpe automaatselt, kui värav lüüakse kas edasilükatud karistuse ajal või koos karistusega määratud karistusviskest.

6       KARISTUSED

603      2- minutiline meeskonnakaristus (jätkub)

2)         Kui meeskond kannab rohkem kui ühte 2-  minutilist meeskonnakaristust, lõpevad need automaatselt nende määramise järjekorras.

 

604      Edasilükatus karistus

1)         Kõiki karistusi võib edasi lükata. Edasilükatud karistust kasutatakse, kui reegleid mitterikkunud meeskond jääb palli valdajaks. Korraga võib edasi lükata ainult üht karistust, välja arvatud väravasituatsioonide ajal, mil ka teist karistust võib edasi lükata.

Kui sooritatud reeglite rikkumine on erakordselt tõsine, võivad kohtunikud piirata karistuse edasilükkamist ainult käimasoleva väravasituatsiooni lõppemiseni.Kui üks või mitu edasilükatud karistust määratakse koos karistusviske või edasilükatud karistusviskega, rakenduvad ka reeglid, mis käsitlevad karistusvisetega seotud karistusi.

2)         Edasilükatud karistus tähendab, et reegleid mitterikkunud meeskonnale anatakse võimalus rünnakut jätkata kuni reegleid rikkunud meeskond saavutab kontrolli palli üle või mäng katkestatakse.

Edasilükatud karistus suunatakse täitmisele ka pärast perioodi või mängu lõppu. Kui edasilükatud karistus suunatakse täitmisele, kuna reegleid rikkunud meeskond saavutab kontrolli palli üle, jätkatakse mängu lahtilöögiga. Reegleid mitterikkunud meeskond peab kasutama edasilükatud karistust konstruktiivse rünnaku jaoks. Kui kohtunike meelest üritab meeskond ainult aega võita, annavad nad sellest mängijatele teada. Kui meeskond ei ürita endiselt rünnata, mäng katkestatakse, edasilükatud karistus suunatakse täitmisele ja mängu jätkatakse lahtilöögiga.Kui edasilükatud karistus suunatakse täitmisele muud laadi mängukatkestuse tõttu, jätkatakse mängu vastvalt sellele, mis põhjustas mängukatkestuse. Kui reegleid mitterikkunud meeskond lööb edasilükatud karistuse ajal värava, värav loetakse ja viimasena määratud edasilükatud karistust ei suunata täitmisele. Muid karistusi see ei mõjuta.Kui reegleid rikkunud meeskond lööb edasilükatud karistuse ajal värava, seda ei loeta ja mängu jätkatakse lahtilöögiga. Kui reegleid mitterikkunudmeeskond lööb omavärava, värav loetakse.

 

605      2-minutilise meeskonnakaristuse tingivad sündmused

1)         Kui mängija lööb, surub, tõstab vastase mängukeppi kas oma mängukepi või jalaga või hoiab kinni vastast või vastase mängukeppi eesmärgiga saavutada tuntavat edu või ilma võimaluseta mängida palli. (901, 902, 903, 912)

2)         Kui mängija hoiab kinni vastast või vastase mängukeppi eesmärgiga saavutada tuntavat edu või ilma võimaluseta mängida palli.(910)

3)         Kui mängija mängib palli mängukepi või jalaga puusatasemest kõrgemal.(904, 913)

Puusatasemeks loetakse puusade kõrgust, kui mängija seisab sirgelt.

4)         Kui mängija mängib vastasmängijate suhtes ohtlikult.(904)

Siia alla kuuluvad kontrollimatud löögeelsed ja -järgsed kepi tõstmised ning kepi tõstmine vastasmängija pea kohale juhtudel, kui seda peetakse ohtlikuks või vastasmängijat segavaks.

6       KARISTUSED

605      2- minutilise meeskonnakaristuse tingivad sündmused (jätkub)

5)         Kui mängija surub või lükkab vastasmängija vastu piiret või väravat.(907)

6)         Kui mängija, kes üritab palli omandada, kukutab vastasmängija, kasutades keha või mängukeppi.(909)

7)         Kui meeskonna kapten taotleb vastase mängukepi laba mõõtmist või laba-varre kombinatsiooni kontrollimist, ent see vastab nõuetele. (käemärki ei näidata)

Karistuse kannab kapten.

8)         Kui väljakumängija osaleb mängus ilma mängukepita. (käemärki ei näidata)

Siia alla ei kuulu väravavaht, keda loetakse ajutiselt väljakumängijaks.

9)         Kui väljakumängija hangib mängukepi mujalt kui oma meeskonna vahetusalast.  (käemärki ei näidata)

10)       Kui mängija ei korja üles väljakule kukkunud või purunenud mängukeppi ning ei too seda oma vahetusalasse.

Mängija peab ära viima ainult selgelt nähtavad osad.

11)       Kui mängija liigub tahtlikult nii, et ta takistab vastasmängijat, kes ei kontrolli palli.(911)

Kui mängija, kes üritab liikuda paremale positsioonile, liigub seljaga vastasesse või takistab vastasmängija liikumist tolle soovitud suunas, määratakse ainult vabalöök.

12)       Kui väljakumängija segab aktiivselt väravavahi väljaviset.(915)

Seda loetakse reeglite rikkumiseks vaid juhul, kui mängija on väravaalas või väravavahile lähemal kui 3 m, arvestatuna kohast, kust väravavaht saavutas kontrolli palli üle. Aktiivselt tähendab väravavahiga koos küljele liikumist või palli mängukepiga mängimise üritamist.

13)       Kui mängija rikub 3 m reeglit sisse- või vabalöögi sooritamisel.(915)

Kui sisse- või vabalöök sooritatakse siis, kui vastasmängijad üritavad reeglite kohaselt positsioone sisse võtta, karistust ei määrata. Kui meeskond moodustab müüri, mis ei ole õigel kaugusel, karistatakse ainult ühte mängijat.

14)       Kui väljakumängija peatab või mängib palli lamades või istudes.(919)

Siia alla kuulub ka palli peatamine või mängimine juhtudel, kui maas on mõlemad põlved või üks käsi, välja arvatud mängukeppi hoidev käsi.

15)       Kui väljakumängija peatab või mängib palli käe, õlavarre või peaga.(920, 921)

16)       Kui sooritatakse vale vahetus.(922)

Väljakult lahkuv mängija peab olema piiret ületamas enne, kui uus mängija väljakule võib astuda. Kui juhtum on piiripealne, sekkutakse ainult siis, kui see mõjutab mängu kulgu. Valeks vahetuseks loetakse ka seda, kui mängija vahetab väljaspool oma meeskonna vahetusala mängukatkestuse ajal. Karistatakse väljakule sisenevat mängijat.

6       KARISTUSED

605      2- minutilise meeskonnakaristuse tingivad sündmused (jätkub)

17)       Kui meeskond mängib liigse(te) mängija(te)ga.(922)

Karistatakse ainult ühte mängijat.

18)       Kui karistatud mängija:

- Ilma väljakule astumata lahkub karistuspingilt enne karistusaja (automaatset) lõppemist.

- Keeldub karistuspingilt oma karistusaja lõppedes lahkumast.

-Astub väljakule enne oma karistusaja lõppemist mängukatkestuse ajal.(925)

Sekretariaat annab kohtunikele sellest esimesel võimalusel teada. Mängija, kelle karistus lõpeb, ei lahku karistuspingilt, kui tema meeskonnale määratud karistuste arv ei võimalda seda või kui lõppenud karistus oli isiklik karistus. Väravavaht, kelle karistus lõpeb, ei lahku karistuspingilt enne järgmist mängukatkestust.Kui karistatud mängija astub väljakule mängu ajal, loetakse seda mängu saboteerimiseks.

19)       Kui meeskond segab süstemaatiliselt mängu kulgu, rikkudes reegleid nii, et selle eest määratakse vabalöök.(ettenähtud käemärk)

Siia alla kuulub ka see, kui meeskond teeb lühikese ajavahemiku jooksul mitu vabalöögiga karistatavat viga. Viimasena reegleid rikkunud mängija kannab karistuse ja teda karistatakse vastavalt tehtud veale.

20)       Kui mängija venitab tahtlikult mängu.(924)

Siia alla kuulub palli minema löömine mängukatkestuse ajal, palli tahtlik värava või piirde vastu blokeerimine,  palli tahtlik mängukõlbmatuks muutmine või  kui kaitsva meeskonna mängija nihutab värava sihilikult paigast.

21)       Kui meeskond viivitab sihilikultmänguga.(924)

Kui kohtunike meelest on karistuse määramine lähedal, hoiatatakse võimaluse korral enne sekkumist meeskonna kaptenit. Meeskonna kapten valib väljakumängija, kes ei ole juba karistatud, karistust kandma. Siia alla kuulub ka see, kui meeskond hilineb vaheajalt. Ebakorreksusest  teavitatakse administratiivset institutsiooni.

22)       Kui mängija või meeskonna ametiisik protesteerib kohtuniku otsus(t)e vastu või meeskonna juhendamist sooritatakse mängu segaval või muul valel viisil. (925)

Siia alla kuulub ka see, kui meeskonna kapten pidevalt ja ilma põhjuseta seab kahtluse alla kohtunike otsused. Kohtunike otsus(t)e vastu protesteerimist ja mängu segaval või muul valel viisil meeskonna juhendamist loetakse ebasportliku käitumisega võrreldes väiksemaks reeglite rikkumiseks.Siia alla kuulub ka see, kui meeskonna ametiisik astub väljakule ilma kohtunike loata. Kohtunik hoiatab võimaluse korral meeskonna ametiisikuid enne sekkumist.

23)       Kui väravavaht keeldub hoolimata kohtunike märguannetest väravat oma kohale tagasi panemast. (925)

Väravavaht on kohustatud esimesel võimalusel värava oma kohale tagasi panema.

24)       Kui mängija keeldub hoolimata kohtunike korraldustest oma varustust korrastamast. (käemärki ei näidata)

6       KARISTUSED

605      2- minutilise meeskonnakaristuse tingivad sündmused (jätkub)

25)       Kui mängija kannab ebakorrektset riietust.(käemärki ei näidata)

Ebakorrektse riietuse eest saab määrata ühe karistuse meeskonnale ühe mängu kohta. Ainult  puuduvatest rinnanumbritest, koostatakse raport administratiivsele institutsioonile. Enne sanktsioonide rakendamist üritab kohtunik võimaluse korral võistkonda hoiatada.

26)       Kui väravavaht osaleb mängus ebakorrektselt varustatuna. (käemärki ei näidata)

Kui väravavaht kaotab tahtmatult maski, mäng katkestatakse ja jätkatakse lahtilöögiga.

27)       Kui mängija takistab värava või väravaohtliku olukorra sündi veaga, mille eest muidu määrataks vabalöök.(käemärki ei näidata)

 

606      5- minutiline meeskonnakaristus

1)         Kui vastasmeeskond lööb 5-minutilise meeskonnakaristuse ajal värava, ei lõpe karistus automaatselt.

Kui 5-minutiline meeskonnakaristus määratakse koos karistusviske või edasilükatud karistusviskega, rakenduvad ka reeglid, mis käsitlevad karistusvisetega seotud karistusi.

 

607      5-minutilise meeskonnakaristuse tingivad sündmused

1)         Kui väljakumängija vehib oma mängukepiga vägivaldselt või ohtlikult. (901)

Siia alla kuulub ka mängukepi tõstmisel vastase tabamine.

2)         Kui väljakumängija kasutab mängukeppi vastase haakimiseks. (906)

3)         Kui mängija viskab mängukepi või muu varustuse väljakule, tabades palli või eesmärgiga seda teha. (909)

4)         Kui väljakumängija viskub vastasmängija suunas või ründab vastast muul vägivaldsel moel. (909)

5)         Kui mängija lükkab, heidab või kukutab vastase vastu piiret või väravat. (909)

 

608      Isiklik karistus

1)         Isiklikku karistust saab määrata ainult koos meeskonnakaristusega ja selle mõõtmist saab alustada alles pärast meeskonnakaristuse (automaatset) lõppemist. Korraga saab mõõta lugematul arvul isiklikke karistusi.

Kui mängijale, kes kannab isiklikku karistust, määratakse meeskonnakaristus, siis lükkub isikliku karistuse mõõtmise jätkumine edasi kohe, kui on võimalik alustada meeskonnakaristuse mõõtmist ning jätkub pärast meeskonnakaristuse (automaatset) lõppemist. Meeskonna kapten valib väljakumängija, kes ei ole juba karistatud, koos karistatud mängijaga karistuspingile istuma, et tolle meeskonnakaristuse lõppedes väljakule siseneda.

 

6       KARISTUSED

608      Isiklik karistus (jätkub)

2)         isiklik karistus mõjutab ainult mängijat ja seetõttu võib teda karistuse ajal väljakul asendada.

Meeskonna kapten valib väljakumängija, kes ei ole juba karistatud, koos karistatud mängijaga karistuspingile istuma, et tolle meeskonnakaristuse lõppedes väljakule siseneda. Protokolli märgitakse vaid karistuse teeninud mängija. Isikliku karistuse lõppedes ei tohi mängija väljakule naasta enne järgmist mängukatkestust. Kohtunikud aitavad koostöös sekretariaadiga mängijal, kelle karistus on lõppenud, esimesel võimalusel karistuspingilt lahkuda. Meeskonna ametiisik, kes teenib isikliku karistuse, saadetakse mängu lõpuni pealtvaatajate tribüünile ja meeskonna kapten valib väljakumängija, kes ei ole juba karistatud, karistust kandma.

 

609      10- minutiline isiklik karistus

1)         Kui vastasmeeskond lööb 10- minutilise isikliku karistuse ajal värava, ei lõpe karistus automaatselt.

610      2- minutilise meeskonnakaristuse + 10- minutilise isikliku karistuse tingivad sündmused

1)         Kui mängija või meeskonna ametiisik käitub ebasportlikult.

Ebasportlikuks käitumiseks loetakse:

Kohtunike, mängijate, meeskonna ametiisikute, ametnike või pealtvaatajate suhtes solvavat või ebaausat käitumist, liiga palju ametiisikuid vahetusalas või ükskõik millist simuleerimist eesmärgiga kohtunikke petta.Tahtlikult piirde või värava löömist või lammutamist. Mängukepi või muu varustuse loopimist isegi mängukatketuse ajal või vahetusalas.

 

611      Mängukaristus

1)         Mängija või meeskonna ametiisik, kellele määratakse mängukaristus, peab minema koheselt riietusruumi ega tohi enam mängust osa võtta.

Korraldaja on vastutav, et karistuse teeninud läheks riietusruumidesse ega naaseks tribüünile ega väljakule ülejäänud mängu ning võimaliku lisaaja ja karistusvisete seeria ajal. Kõik mängukaristused märgitakse mänguprotokolli ja mängukaristuste nr 3 kohta koostatakse raport. Mängija või ametiisik saab ühes  mängus teenida ainult ühe mängukaristuse välja arvatud juhul, kui teda ei ole märgitud protokolli. Edasiste mängukaristuse tingivate rikkumiste kohta koostatakse raport, kuid meeskonnakaristust ei rakendata välja arvatud juhul, kui mängukaristus määrati protokolli mittemärkitud  mängijale või ametiisikule. Reeglite rikkumistest, mis sooritatakse enne või pärast mängu ning mille eest määratakse mängukaristus, koostatakse raport, kui meeskonnakaristust ei järgne. Välja arvatud ebakorrektse varustusega (mille mängija võib parandada ja siis mängu jätkata) seotud reeglite rikkumistega kaasneb ka reegleid rikkunud mängija mitteosalemine mängus ning võimalikul lisaajal ja karistusvisete seerias.

6       KARISTUSED

611      Mängukaristus

2)         Mängukaristusega kaasneb alati 5- minutiline meeskonnakaristus.

Meeskonna kapten valib väljakumängija, kes ei ole juba karistatud, meeskonnakaristust ja muid võimalikke mängukaristuse teeninud mängija või ametiisiku karistusi kandma. Protokolli kantakse vaid karistatud mängija. Mängukaristuse teeninud mängija võimalikud isklikud karistused lõpevad automaatselt. Kui mängukaristuse teeninud mängija sooritab rikkumise, mille eest määratakse karmim mängukaristus, märgitakse protokolli karmim mängukaristus.

 

612      Mängukaristus nr 1

1)         Mängukaristuse nr 1 teeninud mängija ei saa osa võtta ülejäänud mängust ning sellega ei kaasne mingeid lisakaristusi.

 

613      Mängukaristuse nr 1 tingivad sündmused

1)         Kui väljakumängija kasutas heaks kiitmata mängukeppi või mängu keppi, mille vars ja laba on erinevast brändist või mängukeppi, mille laba kumerus on liiga suur.

Ilma heaks kiidu märgistuseta mängukepp loetakse alati heaks kiitmata varustuseks.

2)         Kui mängija või ametiisik, kes ei ole protokolli märgitud, osaleb mängus.

3)         Kui vigastatud mängija, kes karistuspingil välja vahetati, osaleb mängus enne oma karistusaja lõppemist.

4)         Kui mängija käitub korduvalt või jätkuvalt ebasportlikult. (925)

Mängukaristus asendab teise 2- minutilise meeskonna + 10- minutilise isikliku karistuse, kuid sellega kaasneb ikkagi 5- minutiline meeskonnakaristus. Jätkuv tähendab samas situatsioonis ja korduv teist korda samas mängus.

5)         Kui mängija lõhub vihahoos mängukepi või muu varustuse. (925)

6)         Kui mängija on süüdi ohtlikus füüsilises mängus. (909)

Siia alla kuuluvad ohtlikud, vägivaldsed ja ebasportlikud rikkumised, mida loetakse sihilikeks.

6       KARISTUSED

614      Mängukaristus nr 2

1)         Mängukaristuse nr 2 teeninud mängija ei saa  osa võtta ülejäänud mängust ja sama võistlussarja järgmisest mängust.

615      Mängukaristuse nr 2 tingivad sündmused

1)         Kui mängija või ametiisik osaleb rüseluses.

Rüselus on kakluse leebem vorm, kus ei kasutata lööke ning kui osalevad mängijad aktsepteerivad katseid neid lahutada.

2)         Kui mängija teenib teise 5-  minutilise  meeskonnakaristuse samas mängus.

Mängukaristus asendab teise 5- minutilise meeskonnakaristuse, kuid sellega kaasneb ikkagi 5- minutiline meeskonnakaristus.

3)         Kui meeskonna ametiisik käitub jätkuvalt ebasportlikult. (925)

Mängukaristus asendab teise 2- minutilise meeskonna + 10- minutilise isikliku karistuse, kuid sellega kaasneb ikkagi 5- minutiline meeskonnakaristus.

4)         Kui mängija, kelle varustust hakatakse kontrollima, üritab seda enne kontrolli õigeks muuta või välja vahetada. (925)

5)         Kui mängija või meeskonna ametiisik rikub reegleid selge eesmärgiga mängu saboteerida. (925)

Siia alla kuulub:

Kui karistatud mängija siseneb tahtlikult mängu ajal väljakule enne oma karistusaja lõppemist. Kui ta astub väljakule mängukatkestuse ajal, määratakse 2- minutiline meeskonnakaristus. Kui juhtunus on süüdi sekretariaat, naaseb ta karistuspingile ja kannab allesjäänud karistusaja. Kui mängija, kelle karistus lõpeb, astub väljakule hoolimata sellest, et väljakul valitsev arvuline olukord seda ei võimalda, võib seda olenevalt asjaoludest tõlgendada kui mängimist liigse mängijaga.Kui emb- kumb meeskond rikub karistusviske ajal vahetusalas reegleid. Kui mängu ajal visatakse varustus vahetusalast väljakule. Kui mängija, kes ei osale mängijate vahetamises, võtab või üritab võtta mängust osa vahetusalast. Kui mängija osaleb mängus väljakumängijana, olles samas mängus osalenud juba väravavahina. Kui meeskonnal on tahtlikult väljakul liiga palju mängijaid.

6)         Kui väljakumängija kasutab defektset mängukeppi või tugevdatud või pikendatud varrega mängukeppi.

 

6       KARISTUSED

616      Mängukaristus nr 3

1)         Mängukaristuse nr 3 teeninud mängija ei saa osa võtta ülejäänud mängust ja sama võistlussarja järgmisest mängust ning administratiivne organisatsioon määrab talle lisakaristuse.

 

617      Mängukaristuse nr 3 tingivad sündmused

1)         Kui mängija või ametiisik osaleb kakluses. (909)

Mängija loetakse kakluses osalenuks, kui ta on sooritanud lööke.

2)         Kui mängija või ametiisik on süüdi brutaalses teos. (909)

Siia alla kuulub ka mängukepi või muu varustuse vastase suunas viskamine.

3)         Kui mängija või meeskonna ametiisik on süüdi jämedas väärkäitumises. (925)

Jäme väärkäitumine tähendab kohtunike, mängijate, meeskonna ametiisikute, ametnike või pealtvaatajate jämedat solvamist.

4)         Kui mängija või meeskonna ametiisik on süüdi vägivaldses käitumises.

Vägivaldne käitumine tähendab inimese sihilikku ründamist ilma vigastust tekitamata. Siia alla kuulub sülitamine mängija peale jne.

 

618      Karistusvisetega seotud karistused

1)         Kui karistusvise realiseeritakse, saab tühistuda vaid  karistus, mis määrati koos karistusviskega eeldusel, et tegu on 2-minutilise karistusega.

See kehtib ka edasilükatud karistusviske kohta. Kui edasilükatud karistusviske ajal sooritas reegleid rikkunud meeskond veel ühe reegliterikkumise, mille eest määratakse karistusvise, loetakse teist rikkumist karistusviske põhjustanud rikkumiseks. Kui karistusvise katkestatakse seoses väravavahipoolse reegliterikkumisega, loetakse väravavahipoolset reegliterikkumist uue karistusviske põhjustajaks. Kui karistusviske või edasilükatud karistusviskega seoses määratakse 5-minutiline karistus, tühistub karistusviske realiseerimise korral tolle määramise hetkel kehtinud 2-minutiline karistus.

7       VÄRAVAD

701      Loetud väravad

1)         Värav loetakse,  kui see on õigesti löödud ja kinnitatud lahtilöögiga keskpunktist.

Kõik loetud väravad märgitakse protokolli koos löömise aja, lööja ja sööduandja numbritega. Söödu andnud mängijaks loetakse mängija, kes aktiivselt osales värava sünnis. Igale väravale märgitakse ainult üks söötja. Lisaajal löödud värav või karistusviskest pärast perioodi või mängu lõppu löödud väravat ei kinnitata lahtilöögiga keskpunktist, kuid see loetakse, kui mõlemad kohtunikud osutavad keskpunktile ja värav on protokolli kirja pandud.

2)         Loetud väravat ei saa pärast lahtilöögi sooritamist tühistada.

702      Õigesti löödud väravad

1)         Kui pall tervikuna ületab väravajoone eestpoolt ning seda löödi õigel viisil väljakumängija kepiga ja vahetult enne värava löömist või seoses sellega ei sooritanud ründav meeskond ühtegi reeglite rikkumist, mille eest määratakse vabalöök või karistus.

Siia alla kuulub:

Kui kaitsva meeskonna mängija on nihutanud värava oma kohalt ära ja pall ületab väravajoone postimärkide vahelt ja allpool kujuteldavat põiklatti.Kui lüüakse omavärav.

Omaväravaks loetakse kui mängija aktiivselt mängukepi või kehaga suunab palli oma väravasse. Kui reegleid mitterikkunud meeskond lööb edasilükatud karistuse ajal omavärava, värav loetakse.Omavärav märgitakse protokolli kui OV.

2)         Kui pall tervikuna ületab väravajoone eestpoolt pärast seda, kui kaitsva meeskonna mängija on seda oma mängukepi või kehaga suunanud või ründava meeskonna mängija on seda tahtmatult oma kehaga suunanud ja vahetult enne värava löömist või seoses sellega ei sooritanud ründav meeskond ühtegi reeglite rikkumist, mille eest määratakse vabalöök või karistus.

Väravat ei loeta õigesti lööduks, kui ründava meeskonna mängija on palli vahetult enne selle väravasse suunamist tahtlikult jalaga löönud. Kui mängija on löönud värava ebakorrektse mängukepiga ja viga märgatakse pärast seda, kui pall on ületanud väravajoone, värav loetakse.

3)         Kui mängija, kes ei ole protokolli märgitud või on valesti nummerdatud, osaleb värava löömisel.

Osalema tähendab lööma või söötma.

7       VÄRAVAD

703      Valesti löödud väravad

1)         Kui ründava meeskonna mängija  on vahetult enne värava löömist või seoses sellega rikkunud reegleid viisil, et selle eest määratakse vabalöök või karistus.

Siia alla kuulub ka see, kui meeskond lööb värava mängides liigse(te) mängija(te)ga või viibib väljakul karistatud mängija või on ründava meeskonna mängija nihutanud värava oma kohalt ära.

2)         Kui ründava meeskonna mängija suunab palli tahtlikult mõne oma kehaosaga väravasse.

Kuna seda ei loeta reeglite rikkumiseks, jätkatakse mängu lahtilöögiga.

3)         Kui pall ületab väravajoone sireeni ajal või pärast seda.

Periood või mäng on lõppenud kohe, kui sireen on kõlama hakanud.

4)         Kui pall läheb väravasse ilma väravajoont eestpoolt ületamata.

5)         Kui väravavaht lööb või viskab palli muude reeglitega kooskõlas vastase väravasse.

Kuna seda ei loeta reeglite rikkumiseks, jätkatakse mängu lahtilöögiga. Pall peab puutuma mõnda teist mängijat või mõne mängija varustust enne, kui see läheb väravasse.

6)         Kui ründava meeskonna väljakumängija lööb palli tahtlikult jalaga ja see läheb väravasse pärast seda, kui on puutunud vastast  või  vastasmängija varustust.

Kuna seda ei loeta reeglite rikkumiseks, jätkatakse mängu lahtilöögiga.

Ettekavatsetud  jalaga sööt värava suunas vastasmängija poolt on lubatud.

7)         Kui kaitsev meeskond lööb edasilükatud karistuse ajal värava.

Karistus suunatakse täitmisele ja mängu jätkatakse lahtilöögiga.

8)         Kui pall põrkab kohtunikust otse väravasse.

© Eesti Saalihoki Liit | Pirita tee 12, 10127 Tallinn, Eesti | E-post info@saalihoki.ee | Tel: +372 502 6962 |