MÄNGUREEGLID JA TÕLGENDUSED ALATES 01.07.22 (pdf)

Saalihoki reeglite tõlgendused

IFF saalihokireeglite muudatused alates 01.07.18

Lae alla saalihoki reeglite tõlgendused 2014 (PDF)

1 VÄLJAK

101     Väljaku suurus

1) Väljaku suurus on 40x20 meetrit ning seda ümbritseb ümarate nurkadega piire, mis on IFFi (siin ja edaspidi Rahvusvaheline Saalihoki Föderatsioon) poolt heaks kiidetud ja vastavalt märgistatud.

Väljak on nelinurkne ja mõõdud on antud pikkus x laius skaalal. Väikseim lubatud väljak on 36x18 mja suurim 44x22 m.

102     Väljaku märgistus

6) Lahtilöögi kohad, mille maksimaalne diameeter on 30 cm, märgitakse keskjoonele ja väravajoonte mõttelistele pikendustele, 1,5 m kaugusele väljaku pikematest külgedest.

Lahtilöögi kohad võib  tähistatadakseristidega. Keskjoonel võib lahtilöögi kohad ka tähistamata jätta.

106     Väljaku kontroll

Kohtunikud kontrollivad aegsasti enne mängu väljaku vastavust nõuetele ning kindlustavad, et kõik puudused parandatakse.

Kõikide puuduste kohta mida ei saa kõrvaldadakoostatakse raport. Mängu korraldaja vastutab puuduste kõrvaldamise eest ning piirde korrasoleku eest mängu ajal. Kõik ohtlikud objektid tuleb eemaldada või pehmete patjadega katta.

2 MÄNGUAEG

201    Mängu normaalaeg

1) Mängu normaalaeg kestab 3x20 minutit. Kolmandike vahel on 10-minutilised vaheajad, mil meeskonnad vahetavad pooli.

Juhul kui mänguaeg on lühem (kuid mitte lühem kui 2x15 minutit) ja/või lühem/pikem, võib administratiivne organisatsioon vaheaegade pikkust muuta. Pooli vahetades vahetavad meeskonnad ka vahetusalasid. Kodumeeskond valib poole aegsasti enne kohtumist. Iga uus periood algab lahtilöögiga väljaku keskelt. Sekretariaat on kohustatud perioodi lõppemisest sireeni või muu sobiva heliga märku andma, juhul kui see ei ole automaatne. Ajamõõtmine algab koheselt pärast perioodi algust. Meeskonnad vastutavad oma õigeaegse väljakule naasmise eest, et mängu pärast vaheaja lõppu jätkata. Kui kohtunike meelest pole väljakupooled võrdsed, vahetavad meeskonnad kolmanda perioodi keskel pooli, kuid see tuleb otsustada enne kolmanda perioodi algust. Pärast sellist poolte vahetust jätkub mäng lahtilöögiga keskpunktist.

202     Time-out

1) Mängu jooksul on mõlemal võistkonnal õigus küsida ühte time-outi, mida kasutatatakse esimese mängukatkestuse korral (kohtunikud annavad sel juhul kolmekordse signaali).

Tõlgendus: time-out’i ei eraldata, kui seda küsitakse ajal kui mäng käib ja järgmine mängukatkestus on vaheaeg. Vaheaeg „nullib“ palve time-out’ile ning võistkond ei kaota võimalust seda järgmise perioodi ajal kasutada.

Time-outi võib küsida igal ajal, kaasa arvatud väravatest ja karistusvisetest tingitud mängukatkestuste ajal, aga mitte 10-minutiliselisaaja järgsete karistusvisete seeria ajal. Time-out’i saab küsida ainult meeskonna kapten või ametiisik. Mängukatkestuse ajal küsitud time-out viiakse täide koheselt, kuid kui kohtunike meelest mõjutab see vastasmeeskonna jaoks situatsiooni negatiivselt, viiakse see täide järgmise mängukatkestuse ajal. Küsitud time-out viiakse alati täide, välja arvatud värava puhul, kui seda küsinud meeskond võib oma soovi tühistada. Time-out algab kohtuniku vilega, mis antakse, kui meeskonnad on oma vahetusalade ja kohtunikud sekretariaadilaua juures. Teine vile 30 sekundi pärast tähistab time-outi lõppu. Pärast time-outi jätkatakse mängu vastavalt sellele, mis põhjustas mängukatkestuse. Karistatud mängija ei tohi time-outis osaleda.

Tõlgendus: Väravavahti võib time-out’i ajal soojendada. Mängijad ei pruugi olla täielikult vahetusalades.

203     Lisaaeg

1)Kui mäng, mis peab lõppema ühe meeskonna võiduga, lõpeb viigiliselt, jätkatakse seda 10-minutilise  lisaajaga, kuni üks meeskond lööb värava.

Enne lisaaja algust  peetakse 2-minutiline vaheaeg, kuid  pooli ei vahetata. Lisaajal kehtivad aja seisatamisel ja käivitamisel samad reeglid, mis mängu normaalajalgi. Lisaaega ei jagata perioodideks. Karistusaeg, mis jäi normaalajast alles, jätkub lisaajal. Kui mängu seis on pärast 10-minutilist lisaaega endiselt viigis, otsustatakse mängu võitja karistusvisete seerias.

204     Karistusvisked pärast lisaaega

1) Mõlemast meeskonnast sooritavad viis väljakumängijat ühe karistusviske. Kui seis on ka pärast seda viigiline, sooritavad  samad mängijad veel ühe karistusviske, kuni üks meeskond  saavutab ülekaalu.

Karistusviskeid sooritatakse kordamööda. Kohtunikud otsustavad, kumba väravat kasutatakse ja korraldavad meeskondade kaptenite vahel loosimise. Võitja otsustab, kumb meeskond alustab karistusvisete sooritamist. Meeskonna kapten või ametiisik annab kohtunikele ja sekretariaadile kirjalikult teada, milliste numbritega mängijad karistusviskeid sooritavad ja millises järjekorras. Kohtunikud on vastutavad, et karistusviskeid sooritatakse täpselt meeskonna poolt teada antud järjekorras.

Kohe, kui üks meeskond on saavutanud karistusvisete sooritamisel ülekaalu, on mäng lõppenud ja võitnud meeskonnale arvestatakseüheväravaline võit.Korraliste karistusvisete ajal loetakse ülekaalu saavutamiseks olukorda, kui üks meeskond juhib suurema arvu väravatega, kui vastasmeeskonnal veel sooritamata karistusviskeid alles on. Lisakaristusvisete puhul  loetakse ülekaalu saavutamiseks olukorda, kui üks meeskond on löönud ühe värava rohkem kui vastasmeeskond ja mõlemad meeskonnad on sooritanud võrdse arvu karistusviskeid. Lisakaristuviskeid ei pea sooritama samas järjekorras kui korralisi, kuid üks mängija ei või sooritada oma kolmandat karistusviset enne, kui kõik tema meeskonna poolt  karistusviseteks üles antud  mängijad on sooritanud oma teise karistusviske jne.

Karistatud mängija võib karistusviseteks üles anda juhul, kui ta ei ole saanud mängukaristust.Kui mõni teada antud mängijatest saab karistuse karistusvisete jooksul, valib kapten mängija, kes ei ole veel  viskeseeriaks üles antud karistuse saanud mängijat asendama. Kui väravavaht saab karistusvisete ajal karistuse, asendatakse ta varuväravavahiga. Kui meeskonnal varuväravavahti ei ole, on neil maksimaalselt 3 minutit aega (seda aega ei tohi kasutada soojenduseks), et riietada väravavahiks mängija, kes ei ole viskeseeriaks reeglite kohaselt  väravavahina üles antud. Uus väravavaht ja vahetuse toimumise aeg märgitakse protokolli. Meeskond, kel ei ole viit väljakumängijat, keda üles anda, saab õiguse ainult nii mitmele karistusviskele, kui palju neil üles antud mängijaid on. Sama kehtib ka lisakaristusvisete kohta.

Tõlgendus: Kui karistusviske on sooritanud mängija, kes ei ole võistkonna poolt järgmiseks sooritajaks märgitud, loetakse juhtunu kohtunike eksimuseks. Mängija sooritus (värav või mitte) läheb arvesse. Kohunikud peavad koostama juhtunu kohta raporti.

Kui karistusviset sooritava või sooritanud mängija numbri ei leita mänguprotokollist ent  tema number on kirjas  kohtunikele edastatud nimekirjas, loetakse juhtunu kohtunike eksimuseks. Protokollist puuduva mängija lõpetatud sooritus(ed) (värav või mitte) läheb arvesse. Kohunikud peavad koostama juhtunu kohta raporti.

Kui karistusviset sooritama pidava mängija number on protokollis, kuid mängijat ennast ei ole kohal või ta ei saa mingil muul põhjusel (nt vigastus) karistusviset sooritada, võib võistkond puuduva mängija mõne teisega asendada. Kohtunikud peavad koostama juhtunu kohta raporti.

3 MÄNGUS OSALEJAD

302     Mängijate vahetamine

1) Mängijaid võib vahetada ükskõik millal ja ükskõik kui palju kordi.

Kõik vahetused peavad toimuma oma meeskonna vahetusala piires. Väljakult lahkuv mängija peab olema piiret ületamas, kui teda vahetav mängija väljakule tuleb. Vigastatud mängijat, kes lahkub väljakult väljaspool oma meeskonna vahetusala, ei saa välja vahetada enne järgmist mängukatkestust.Verejooksuga mängija ei tohi osaleda mängus seni  kuni verejooks on kontrolli all.

305     Meeskonna ametiisikud

1) Iga meeskond võib protokolli märkida maksimaalselt viis ametiisikut.

Ainult protokolli märgitud isikud võivad viibida oma meeskonna vahetusalas. Ametiisik ei tohi astuda väljakule, välja arvatud time-outi ajaks. Kogu meeskonna mängu juhendamine  toimub vahetusalas kuhu meeskonna ametiisikud mängu ajaks on määratud. Enne mängu allkirjastab ametiisik protokolli ja pärast seda ei tohi sinna  enam muudatusi sisse viia välja arvatud parandusega valesti märgitud numbrite osas. Kui ametiisik märgitakse protokolli ka mängijana, tuleb teda kõikides vahetusalas toimunud rikkumistes käsitleda mängijana.

Tõlgendus: Kui võistkonna poolt sekretariaati antud nummerdatud nimekiri on õige, kuid mänguprotokollis olev vale, lasub vastutus allkirja andnud võistkonnal. Protokoll parandatakse ja juhtunu kohta koostatakse raport.

Enne kohtumise algust võib protokolli muuta, kuid sellest peab eelnevalt kohtunikele teatama.

404     Kapteni erivarustus

1) Meeskonna kapten peab kandma käepaela.

Käepaela peab kandma õlavarrel ja see peab olema selgelt nähtav. Teipi ei tohi käepaela asemel kasutada. Ebakorrektse kaptenipaela kohta koostatakse administratiivsele organisatsioonile raport.

405     Isiklik varustus

1) Mängija ei tohi kanda isiklikku varustust, mis võib põhjustada vigastusi.

Isikliku varustuse hulka kuuluvad kaitsva ja meditsiinilise otstarbega esemed, kaitseprillid, kellad, kõrvarõngad jms. Kohtunikud otsustavad, mis on ohtlik. Kaitsevarustust kantakse võimaluse korral riiete all. Kõik peakatted, välja arvatud ilma sõlmeta elastsed peapaelad, on keelatud. Igasugused pikad püksid on väljakumängijate jaoks keelatud. Administratiivne organisatsioon võib antud asjas lubada kirjaliku avalduse alusel erandeid.

410     Varustuse kontrollimine

1) Varustuse kontrollimise ja mõõtmise tulemuste üle otsustavad kohtunikud.

Kontrollimist võib teostada enne mängu ja mängu ajal. Ebakorrektne varustus, sealhulgas reeglitele mittevastavad mängukepid, aga välja arvatud mängukepi laba kumeruse mõõtmine, mis avastatakse enne mängu või mängu jooksul, tuleb mängija poolt korrektseks muuta ning pärast seda võib ta alustada/jätkata mängu. Reeglite rikkumised meeskonna vormi ja kapteni käepaelaosas ei tingi üle ühe karistuse ühes mängus ühe meeskonna kohta. Iga ebakorrektse varustuse kohta koostatakse raport. Mänguvarustuse mõõtmise kontrollimiseajal ei tohi sekretariaadi juures viibida muid mängijaid peale meeskonna kaptenite ja selle mängija, kelle varustust mõõdetakse kontrollitakse. Pärast mõõtmise kontrollimist jätkub mäng mängukatkestuse põhjustanud situatsioonist.

2) Laba mõõtmist ja varre-laba kombinatsiooni kontrollimist võib taotleda meeskonna kapten.

Meeskonna kaptenil on ka õigus juhtida kohtunike tähelepanu muudele nõuete eiramistele vastasmeeskonna mängijate varustuses, kuid sel juhul on kohtunike otsustada, kas sekkumine on vajalik või mitte. Varustuse kontrolli võib küsida igal ajal, kuid see teostatakse alles järgmise mängukatkestuse ajal. Kui kontrolli küsitakse mängukatkestuse ajal, teostatakse see koheselt, kaasa arvatud väravatest ja karistusvisetest tingitud mängukatkestuste ajal, kuid kui kohtunike meelest mõjutab see vastasmeeskonna jaoks situatsiooni negatiivselt, viiakse see täide järgmise mängukatkestuse ajal. Kohtunikud on kohustatud kapteni taotluse puhul laba või laba-varre kombinatsiooni kontrollima, kuid mängukatkestuse kohta on lubatud ainult üks mõõtmine. Mänguvarustuse kontrollimise ajal ei tohi sekretariaadi juures viibida muid mängijaid peale meeskonna kaptenite ja selle mängija, kelle varustust kontrollitakse. Pärast varustusekontrolli jätkub mäng mängukatkestuse põhjustanud situatsioonist.

5 STANDARDOLUKORRAD

501     Üldjuhised standardolukordadeks

503     Lahtilöögi tingivad sündmused

12) Kui kohtunikud peavad oma on teinud vale otsuse otsust valeks.

Siia alla kuulub olukord, kus kohtunik on fikseerinud mängimise liiga paljude mängijatega, ent ilmneb, et väravavaht oli asendatud kuuenda väljakumängijaga.

504     Sisselöök(803)

4) Palli mängitakse mängukepiga. Palli peab lööma korralikult, seda ei tohi vedada, visata ega kepi peale tõsta.

506     Vabalöök(804)

1) Kui rikutakse reegleid, mille kohaselt tuleb määrata vabalöök, määratakse reegleid mitterikkunud meeskonna kasuks vabalöök.

Vabalöögini  viiva(te) reeglite rikkumis(t)e  puhul tuleb võimaluse korral alati rakendada edemuse printsiipi. Edemuse printsiip seisneb selles, et kui meeskond, kelle vastu rikuti reegleid, jääb pärast rikkumist endiselt palli valdajaks, antakse neile võimalus mängu jätkata, kui nad saavad sellest rohkem kasu kui vabalöögist. Kui rakendatakse edemuse printsiipi ja mäng katkestatakse, sest reegleid mitterikkunud meeskond kaotab palli, määratakse vabalöök kohalt, kus toimus esimene viimanereeglite rikkumine.

4) Palli mängitakse mängukepiga. Palli peab lööma korralikult, seda ei tohi vedada, visata ega kepi peale tõsta.

507     Vabalööki tingivad sündmused

1) Kui mängija lööb, surub, tõstab vastase mängukeppi kas oma mängukepi või jalaga või hoiab kinni vastast või vastase mängukeppi.(901, 902, 903, 910, 912)

Kui kohtunike meelest mängis mängija enne vastase mängukepi  tabamist palli, sanktsioone ei järgne.

2)Kui mängija või hoiab kinni vastast või vastase mängukeppi.( 910 )

3)Kui mängija mängukepi laba tõuseb enne palli tabamist selja taga või pärast palli tabamist puusatasemest kõrgemale.(904)

Tõlgendus: Mängukepi tõstmine üle puusataseme selja taga on lubatud, kui see ei põhjusta vigastusohtu.

See kehtib ka pettelöökide kohta. Kui läheduses ei ole teisi mängijaid ja vigastuste oht puudub, võib pärast palli tabamist mängukepp ka kõrgemale tõusta. Puusatasemeks loetakse puusade kõrgust, kui mängija seisab sirgelt.

4)Kui mängija mängib või üritab mängida palli mängukepi või jalaga põlvest kõrgemal.(904, 913)

Palli reiega peatamist ei peeta põlvest kõrgemal mängimiseks, välja arvatud juhtudel, kui see loetakse ohtlikuks.

5)Kui mängija asetab oma mängukepi või jala  vastase  jalgade vahele.(905)

6)Kui mängija, kes omab palli või püüab seda omandada, surub või lükkab vastast ükskõik millisel muul viisil kui  õlg vastu õlga.(907)

7)Kui mängija, kes omab palli või püüab seda omandada  või püüab liikuda  paremale positsioonile, liigub selg ees vastase otsa või takistab muul viisil vastase liikumist soovitud suunas.(908, 911)

Siia alla kuulub ka kaitsemüüri moodustamise takistamine, kui vabalöögi koht on väravavahialale lähemal kui 3,5 m.

Tõlgendus: Kui väljakumängija jalad on väravavahialast väljaspool, kuid mõni kehaosa, nt tagakeha, takistab väravavahil liikumist väravavahialas, võidakse määrata vabalöök takistamise eest. Väljakumängija ei ole aga sel juhul väravavahialas.

8)Kui väljakumängija lööb palli kaks korda järjest jalaga, ilma et see oleks vahepeal puudutanud mängija keppi või mõnda muud mängijat või mõne muu mängija varustust.(912)

See loetakse reeglite rikkumiseks vaid sel juhul, kui kohtunike meelest lõi mängija palli mõlemal korral jalaga tahtlikult.

8) Kui mängija saab meeskonnakaaslaselt jalaga söödu.

See loetakse reeglite rikkumiseks vaid sel juhul, kui sööt on kohtunike meelest tahtlik. Meeskonnakaaslaselt jalaga söödu saamine on lubatud, kui vastasmeeskonna mängija, hoolimata võimalusest palli omandada, ei tee seda. Jalaga söötu väravavahile ei loeta kunagi väravasituatsiooniks ning selle eest ei saa määrata karistusviset.

18) Kui väravavaht saab söödu või omandab palli väljakumängijast meeskonnakaaslase käest.(924)

See loetakse reeglite rikkumiseks vaid juhul, kui sööt on kohtunike meelest tahtlik. Söödu saamine tähendab palli kätega puudutamist, see on keelatud ka palli pärast mõne muu kehaosaga peatamist. Väravavaht võib saada söödu väljakumängijast meeskonnakaaslase käest, kui ta söödusaamise hetkel on väravaalast täielikult lahkunud ja teda loetakse seetõttu väljakumängijaks. Olukorda, kui väravavaht lahkub täielikult väravaalast, peatab palli, naaseb väravaalasse ja võtab palli kätte, ei loeta tagasisööduks väravavahile.

Tagasisöötu väravavahile ei loeta kunagi väravasituatsiooniks ja selle eest ei saa määrata karistusviset.

Tõlgendus: Kaitsva meeskonna mängija jätab palli väravavahi lähedale (värava taha, väravaala kõrvale) - tahtlik sööt.

Väravavaht võtab palli ära kaitsemängija kepi pealt (nt kui too jookseb väravaala kõrvale) - tahtlik sööt.

Väravavaht lõikab vahelt kaitsva võistkonna söödu ja omandab palli (nt söödu läbi väravaala )- tahtlik sööt.

Kaitsva võistkonna mängija söödab palli piirde kaudu väravavahile - tahtlik sööt.

Kaitsva võistkonna mängija suunab palli tahtlikult oma väravavahile (nt rinnaga) – tahtlik sööt.
Väravavaht omandab palli olukorras, kus palli omandamise nimel heitlevad kaitsva ja ründava võistkonna mängija(d) - lubatud.

Lahtilöögi olukordades (v a nö fair-play lahtilöögid) ei saa tekkida tahtlikku söötu väravavahile.

20) Kui mängija viivitab mängu.(924)

Siia alla kuulub olukord, kui mängija, eesmärgiga võita aega, asetab end vastu piiret või väravat viisil, mille tõttu vastasmängija ei saa palli reeglite kohaselt mängida. Siia alla kuulub ka kui väravavaht blokeerib palli läbi väravavõrgu. Kui võimalik, peab mängijat  enne sanktsioonide rakendamist hoiatama.

508     Karistusvise(806)

3) Kõik mängijad, välja arvatud karistusviske sooritaja ja vastasmeeskonna väravavaht,  peavad karistusviske sooritamise ajal olema oma meeskonna vahetusalas. Väravavaht peab karistusviske alguses olema väravajoonel.

Tõlgendus: Kui tekib erimeelsusi, kumb mängijatest läheb ennem väljakule, peab väravavaht ennem väljakule minema.

Väravavahti ei tohi asendada väljakumängijaga. Kui väravavaht rikub karistusviske ajal reegleid, määratakse uus karistusvise ja karistus suunatakse täitmisele. Kui mõni muu mängija rikub karistusviske ajal reegleid, määratakse uus karistusvise ja rikkumist loetakse mängu saboteerimiseks.

6 KARISTUSED

601     Üldjuhised karistuste kohta

2) Karistatud mängija viibib karistuspingil terve karistuse aja

Mängu lõppedes kustuvad kõik karistused.Karistus, mis ei lõppenud normaalaja lõpuks, jätkub lisaajal. Peale lisaaega kõik karistused välja arvatud mängukaristused kustutatakse. Karistatud mängija istub samal pool keskjoont, kus asub tema meeskonna vahetusala, välja arvatud juhul, kui sekretariaat ja karistuspingid ning vahetusalad on väljaku samal küljel. Normaalaja jooksul võib karistatud mängija vaheajaks karistuspingilt lahkuda. Normaalaja ja lisaaja vahelise katkestuse ajaks karistatud mängija karistuspingilt lahkuda ei tohi. Karistatud mängija ei tohi time-out`ist osa võtta. Mängija, kelle karistus lõpeb, lahkub koheselt karistuspingilt, välja arvatud juhul, kui tema meeskonnakaaslastele määratud karistuste arv seda ei luba või lõppev karistus on isiklik karistus. Väravavaht, kelle karistus lõpeb, lahkub karistuspingilt järgmise mängukatkestuse ajal.

Karistatud mängija, kes on vigastatud, võib karistuspingil välja vahetada väljakumängijaga, kes ei ole juba karistatud. Sel juhul märgitakse protokolli mõlemad mängijad, kusjuures asendusmängija number kirjutatakse sulgudesse. Kui vigastatud mängija naaseb väljakule enne karistuse lõppu, rakendatakse mängukaristus nr 1.

Tõlgendus: number sulgudes märgitakse samasse ruutu karistuse kandja numbriga.

Võimalikule 10-minutilisele isiklikule karistusele peab määrama eraldi asendaja.

Karistuse saanud mängija, kes on vigastuse tõttu välja vahetatud, ei saa minna väljakule enne, kui tema asendaja on karistuspingil lahkunud. Selliste olukordade alla kuuluvad situatsioonid, mil asendaja saab karistuspingilt lahkuda alles esimese mängukatkestuse ajal mitte karistusaja lõppedes (meeskonnal on mitu meeskondlikku karistust või on tegemist isikliku karistusega).

Kui vigastatud mängija terveneb oma karistuse ajal, võib ta kohtunike loal mängukatkestuse ajal ise karistuspingile siirduda. Asendusmängija võib sel juhul karistuspingilt lahkuda.

Kui mängija lastakse sekretariaadi eksimuse tõttu väljakule liiga vara ja viga märgatakse enne karistusaja lõppemist, naaseb mängija karistuspingile. Karistust ei pikendata ja mängija naaseb väljakule, kui ta karistusaeg lõpeb.

603     2-minutiline meeskonnakaristus

1) Kui vastasmeeskond lööb 2- minutilise meeskonnakaristuse ajal värava, lõpeb karistus automaatselt, välja arvatud juhtudel, kui vastasmeeskond mängib vähemuses või mõlemal meeskonnal on väljakul võrdne arv mängijaid.

Karistus ei lõpe automaatselt, kui värav lüüakse kas edasilükatud karistuse ajal või koos karistusega määratud karistusviskest.

See ei kehti, kui tegemist on 5 minuti  karistusega seoses karistuslöögi või edasilükatud karistuslöögiga

604     Edasilükatud karistus

2) Edasilükatud karistus tähendab, et reegleid mitterikkunud meeskonnale anatakse võimalus rünnakut jätkata kuni reegleid rikkunud meeskond saavutab kontrolli palli üle või mäng katkestatakse.

Edasilükatud karistuse ajal antakse reegleid mitterikkunud meeskonnale võimalus asendada väravavaht väljakumängijaga ja jätkata rünnakut. Edasilükatud karistus suunatakse täitmisele ka pärast perioodi või mängu lõppu. Kui edasilükatud karistus suunatakse täitmisele, kuna reegleid rikkunud meeeskond saavutab kontrolli palli üle, jätkatakse mängu lahtilöögiga.

Reegleid mitterikkunud meeskond peab kasutama edasilükatud karistust konstruktiivse rünnaku jaoks. Kui kohtunike meelest üritab meeskond ainult aega võita, annavad nad sellest mängijatele teada. Kui meeskond ei ürita endiselt rünnata, mäng katkestatakse, edasilükatud karistus suunatakse täitmisele ja mängu jätkatakse lahtilöögiga.

Kui edasilükatud karistus suunatakse täitmisele muud laadi mängukatkestuse tõttu, jätkatakse mängu vastvalt sellele, mis põhjustas mängukatkestuse.

Kui reegleid mitterikkunud meeskond lööb edasilükatud karistuse ajal värava, värav loetakse ja viimasena määratud edasilükatud karistust ei suunata täitmisele. Muid karistusi see ei mõjuta.

Kui reegleid rikkunud meeskond lööb edasilükatud karistuse ajal värava, seda ei loeta ja mängu jätkatakse lahtilöögiga. Kui reegleid mitterikkunud meeskond lööb omavärava, värav loetakse.

605     2-minutilise meeskonnakaristuse tingivad sündmused

1) Kui mängija lööb, surub, tõstab vastase mängukeppi kas oma mängukepi või jalaga või hoiab kinni vastast või vastase mängukeppi eesmärgiga saavutada tuntavat edu või ilma võimaluseta mängida palli (901, 902, 903, 910, 912)

2) Kui mängija hoiab kinni vastast või vastase mängukeppi eesmärgiga saavutada tuntavat edu või ilma võimaluseta mängida palli.(910)

3) Kui mängija mängib palli mängukepi või jalaga puusatasemest kõrgemal.(904, 913)

Puusatasemeks loetakse puusade kõrgust, kui mängija seisab sirgelt.

4) Kui mängija mängib vastasmängijate suhtes ohtlikult.(904)

Siia alla kuuluvad kontrollimatud löögeelsed ja -järgsed kepi tõstmised ning kepi tõstmine vastasmängija pea kohale juhtudel, kui seda peetakse ohtlikuks või vastasmängijat segavaks.

5) Kui mängija surub või lükkab vastasmängija vastu piiret või väravat.(907)

Tõlgendus: Keskväljal võib lükkamise eest määrata ka ainult vabalöögi.

Keskväljal võib karistuse määrata jõulise mängu või kukutamise eest (605.5)

6) Kui mängija, kes üritab palli omandada, kukutab vastasmängija, kasutades keha või mängukeppi.(909)

7) Kui meeskonna kapten taotleb vastase mängukepi laba mõõtmist või laba-varre kombinatsiooni kontrollimist, ent see vastab nõuetele. (käemärki ei näidata)

Karistuse kannab kapten.

8) Kui väljakumängija osaleb mängus ilma mängukepita. (käemärki ei näidata)

Siia alla ei kuulu väravavaht, keda loetakse ajutiselt väljakumängijaks.

9) Kui väljakumängija hangib mängukepi mujalt kui oma meeskonna vahetusalast. . (käemärki ei näidata)

Tõlgendus: Tribüünilt mängukepi hankimise korral tuleb määrata karistus. Kui mängija hangib mängukepi riietusruumist ilma kohtunikku sellest teavitamata, peab viimane mängijat hoiatama ja uue rikkumise korral karistama.

10) Kui mängija ei korja üles väljakule kukkunud või purunenud mängukeppi ning ei too seda oma vahetusalasse.

Mängija peab ära viima ainult selgelt nähtavad osad.

11) Kui mängija liigub tahtlikult nii, et ta takistab vastasmängijat, kes ei kontrolli palli.(911)

Kui mängija, kes üritab liikuda paremale positsioonile, liigub seljaga vastasesse või takistab vastasmängija liikumist tolle soovitud suunas, määratakse ainult vabalöök.

12) Kui väljakumängija segab aktiivselt väravavahi väljaviset.(915)

Seda loetakse reeglite rikkumiseks vaid juhul, kui mängija on väravaalas või väravavahile lähemal kui 3 m, arvestatuna kohast, kust väravavaht saavutas kontrolli palli üle. Aktiivselt tähendab väravavahiga koos küljele liikumist või palli mängukepiga mängimise üritamist.

13) Kui mängija rikub 3 m reeglit sisse- või vabalöögi sooritamisel.(915)

Kui sisse- või vabalöök sooritatakse siis, kui vastasmängijad üritavad reeglite kohaselt positsioone sisse võtta, karistust ei määrata. Kui meeskond moodustab müüri, mis ei ole õigel kaugusel, karistatakse ainult ühte mängijat.

14) Kui väljakumängija peatab või mängib palli lamades või istudes.(919)

Siia alla kuulub ka palli peatamine või mängimine juhtudel, kui maas on mõlemad põlved või üks käsi, välja arvatud mängukeppi hoidev käsi.

15) Kui väljakumängija peatab või mängib palli käe, õlavarre või peaga.(920, 921)

16) Kui sooritatakse vale vahetus.(922)

Väljakult lahkuv mängija peab olema piiret ületamas enne, kui uus mängija väljakule võib astuda. Kui juhtum on piiripealne, sekkutakse ainult siis, kui see mõjutab mängu kulgu. Valeks vahetuseks loetakse ka seda, kui mängija vahetab väljaspool oma meeskonna vahetusala mängukatkestuse ajal. Karistatakse väljakule sisenevat mängijat.

17) Kui meeskond mängib liigse(te) mängija(te)ga.(922)

Karistatakse ainult ühte mängijat.

Tõlgendus: Siia alla kuulub olukord, kui pall tabab teist korda vahetuspingil viibiva mängija keppi, mis on väljaku kohal ja võistkonnale on juba korra vastav märkus tehtud. Tahtlik palli mängimine vahetuspingil loetakse mängu saboteerimiseks.

18) Kui karistatud mängija:

Ilma väljakule astumata lahkub karistuspingilt enne karistusaja (automaatset) lõppemist.

Keeldub karistuspingilt oma karistusaja lõppedes lahkumast.

Astub väljakule enne oma karistusaja lõppemist mängukatkestuse ajal.(925)

Sekretariaat annab kohtunikele sellest esimesel võimalusel teada. Mängija, kelle karistus lõpeb, ei lahku karistuspingilt, kui tema meeskonnale määratud karistuste arv ei võimalda seda või kui lõppenud karistus oli isiklik karistus. Väravavaht, kelle karistus lõpeb, ei lahku karistuspingilt enne järgmist mängukatkestust.

Kui karistatud mängija astub väljakule mängu ajal, loetakse seda mängu saboteerimiseks.

18) Kui mängija rikub korduvalt reegleid nii, et selle eest määratakse vabalöök

See kehtib nii lühema kui ka pikema ajavahemiku kohta.

19) Kui meeskond segab süstemaatiliselt mängu kulgu, rikkudes reegleid nii, et selle eest määratakse vabalöök.

(ettenähtud käemärk 923)

Siia alla kuulub ka see, kui meeskond teeb lühikese ajavahemiku jooksul mitu vabalöögiga karistatavat viga. Viimasena reegleid rikkunud mängija kannab karistuse ja teda karistatakse vastavalt tehtud veale.

20) Kui mängija venitab tahtlikult mängu.(924)

Siia alla kuulub palli minema löömine mängukatkestuse ajal, palli tahtlik värava või piirde vastu blokeerimine,  palli tahtlik mängukõlbmatuks muutmine või  kui kaitsva meeskonna mängija nihutab värava sihilikult paigast.

21) Kui meeskond viivitab sihilikult süstemaatiliselt mänguga.(924)

Kui kohtunike meelest on karistuse määramine lähedal, hoiatatakse võimaluse korral enne sekkumist meeskonna kaptenit. Meeskonna kapten valib väljakumängija, kes ei ole juba karistatud, karistust kandma. Siia alla kuulub ka see, kui meeskond hilineb vaheajalt. Ebakorreksusest  teavitatakse administratiivset institutsiooni.kui kaitsva meeskonna mängija nihutab värava sihilikult paigast.

25) Kui mängija kannab ebakorrektset riietust.(käemärki ei näidata)

Ebakorrektse riietuse eest saab määrata ühe karistuse meeskonnale ühe mängu kohta. Kõigist muudest ebakorrektse varustusega seotud juhtumitest, sealhulgas kapteni käepaelaAinult  puuduvatest  rinnanumbritest, koostatakse raport administratiivsele institutsioonile. Enne sanktsioonide rakendamist üritab kohtunik võimaluse korral võistkonda hoiatada.

27) Kui mängija meelega takistab värava või väravaohtliku olukorra sündi veaga, mille eest muidu määrataks vabalöök.

(käemärki ei näidata)

607     5-minutilise meeskonnakaristuse tingivad sündmused

6) Kui mängija rikub korduvalt reegleid viisil, et selle eest määratakse 2-  minutiline meeskonnakaristus.

5- minutiline meeskonnakaristus asendab viimase 2- minutilise meeskonnakaristuse. Rikkumised peavad olema sarnased.

610     2- minutilise meeskonnakaristuse + 10- minutilise isikliku karistuse tingivad sündmused

1) Kui mängija või meeskonna ametiisik käitub ebasportlikult.

Ebasportlikuks käitumiseks loetakse:

Kohtunike, mängijate, meeskonna ametiisikute, ametnike või pealtvaatajate suhtes solvavat või ebaausat käitumist , liiga palju ametiisikuid vahetusalasvõi ükskõik millist simuleerimist eesmärgiga kohtunikke petta.

Tahtlikult piirde või värava löömist või lammutamist.

Tõlgendus: Siia alla kuulub ükskõik milliste tubakatoodete kasutamine mängu ajal (sh mokatubakas).

Kui väravavaht viskab palliga tahtlikult, kuid mitte vägivaldselt vastasmängijat saamaks talle karistust, loetakse väravavaht antud reeglit rikkunuks.

Kui võistkond lööb sihilikult omavärava, peab kohtunik selle lubamatusest võistkonda teavitama. Kui antud asi kordub, määratakse omavärava löönud mängijale antud reegli kohaselt karistus.

Kui mängija või ametiisik lööb meelega väljaku piiret, mis ei lagune, kuid puutub palli, peab kohtunik vastavale isikule antud karistuse määrama.

Kui väljakumängija häirib väravavahi vaatevälja liikudes nägu väravavahi poole viimase liikumisega kaasa või hoides kätt väravavahi silmade ees. Kohtunik üritab enne karistuse määramist väljakumängijat võimaluse korral hoiatada.

Mängukepi või muu varustuse loopimist isegi mängukatketuse ajal või vahetusalas.

 Tõlgendus: Kui kohtunike meelest visati mängukepp kontrollitult ja ilma vigastusohuta, peab mängijat võimaluse korral esialgu suuliselt hoiatama. Kui vise on kontrollimatu või põhjustab ohtu, peab määrama karistuse.

611     Mängukaristus

1) Mängija või meeskonna ametiisik, kellele määratakse mängukaristus, peab minema koheselt riietusruumi ega tohi enam mängust osa võtta.

Korraldaja on vastutav, et karistuse teeninud läheks riietusruumidesse ega naaseks tribüünile ega väljakule ülejäänud mängu ning võimaliku lisaaja ja karistusvisete seeria ajal. Kõikide mängukaristuste kohta koostatakse raport. Kõiki mängukaristused märgitakse mänguprotokolli ja mängukaristuste nr 3 kohta koostatakse raport.

Mängija või ametiisik saab ühes  mängus teenida ainult ühe mängukaristuse välja arvatud juhul, kui teda ei ole märgitud protokolli. Edasiste mängukaristuse tingivate rikkumiste kohta koostatakse raport, kuid meeskonnakaristust ei rakendata välja arvatud juhul, kui mängukaristus määrati protokolli mittemärkitud  mängijale või ametiisikule.

Reeglite rikkumistest, mis sooritatakse enne või pärast mängu ning mille eest määratakse mängukaristus, koostatakse raport, kui meeskonnakaristust ei järgne. Välja arvatud ebakorrektse varustusega (mille mängija võib parandada ja siis mängu jätkata) seotud reeglite rikkumistega kaasneb ka reegleid rikkunud mängija mitteosalemine mängus ning võimalikul lisaajal ja karistusvisete seerias.

613     Mängukaristuse nr 1 tingivad sündmused(909)

6) Kui mängija on süüdi ohtlikus füüsilises mängus.

Siia alla kuuluvad ohtlikud, vägivaldsed ja ebasportlikud rikkumised, mida loetakse sihilikeks või mitteprovotseerituteks.

615     Mängukaristuse nr 2 tingivad sündmused

2) Kui mängija teenib teise 5-  minutilise  meeskonnakaristuse samas mängus.( 923 )

Mängukaristus asendab teise 5- minutilise meeskonnakaristuse, kuid sellega kaasneb ikkagi 5- minutiline meeskonnakaristus.

3) Kui meeskonna ametiisik käitub korduvalt või jätkuvalt ebasportlikult.(925)

Mängukaristus asendab teise 2- minutilise meeskonna + 10- minutilise isikliku karistuse, kuid sellega kaasneb ikkagi 5- minutiline meeskonnakaristus.

617     Mängukaristuse nr 3 tingivad sündmused

4) Kui mängija või meeskonna ametiisik on süüdi vägivaldses käitumises.

Vägivaldne käitumine tähendab inimese sihilikku ründamist ilma vigastust tekitamata.

Siia alla kuulub sülitamine mängija peale jne.

618     Karistusvisetega seotud karistused

1) Kui karistusvise realiseeritakse, saab tühistuda vaid  karistus, mis määrati koos karistusviskega eeldusel, et tegu on 2-minutilise karistusega.

See kehtib ka edasilükatud karistusviske kohta. Kui edasilükatud karistusviske ajal sooritas reegleid rikkunud meeskond veel ühe reegliterikkumise, mille eest määratakse karistusvise, loetakse teist rikkumist karistusviske põhjustanud rikkumiseks. Kui karistusvise katkestatakse seoses väravavahipoolse reegliterikkumisega, loetakse väravavahipoolset reegliterikkumist uue karistusviske põhjustajaks. Kui karistusviske või edasilükatud karistusviskega seoses määratakse 5-minutiline karistus, tühistub karistusviske realiseerimise korral tolle määramise hetkel kehtinud 2-minutiline karistus.

7 VÄRAVAD

702     Õigesti löödud väravad

1) Kui pall tervikuna ületab väravajoone eestpoolt ning seda löödi õigel viisil väljakumängija kepiga ja vahetult enne värava löömist või seoses sellega ei sooritanud ründav meeskond ühtegi reeglite rikkumist, mille eest määratakse vabalöök või karistus.

Siia alla kuulub:

Kui kaitsva meeskonna mängija on nihutanud värava oma kohalt ära ja pall ületab väravajoone postimärkide vahelt ja allpool kujuteldavat põiklatti.

Kui lüüakse omavärav. Omaväravaks  loetakse kui mängija aktiivselt mängukepi või kehasuunab palli oma väravasse. Omavärava võib lüüa kaitsja mängukepi või keha kaudu. Kui reegleid mitterikkunud meeskond lööb edasilükatud karistuse ajal omavärava, värav loetakse.

Omavärav märgitakse protokolli kui OV.

703     Valesti löödud väravad

6) Kui ründava meeskonna väljakumängija lööb palli tahtlikult ja see läheb väravasse pärast seda, kui on puutunudmõnda teist mängijat või vastast  või  vastasmängija varustust.

Kuna seda ei loeta reeglite rikkumiseks, jätkatakse mängu lahtilöögiga.

Ettekavatsetud  jalaga sööt värava suunas vastasmängija poolt on lubatud.