Aga ei tea, kuidas alustada. Järgnevalt anname ülevaate tegevustest ja vahenditest, millega saalihokiga tegelema asuda sooviv seltskond peab kokku puutuma.

 

Enne, kui teha plaane Eesti meistrivõistlustel osalemiseks, oleks kasulik vähemalt pool aastat ennast selleks ette valmistada. Esmaseid juhiseid saab küsida Eesti Saalihoki Liidust. Soovitatav oleks ka saalihokiga paar aastat tegelenud juhendaja olemasolu, sest alguses tehtud vigu elementaarasjades on pärast võrdlemisi raske parandada.

 

 

Kuna saalihokit mängitakse tavaliselt kunstkattega või puuparkettpõrandal, oleks väga hea, kui ka treeninghalli põrand mainitud materjalidest oleks, kuid esmaste treeningute jaoks kõlbab ka muu põrand. Kindlasti tasub otsida võimalikult suurt võimlalt, sest enamikke harjutusi ja viis viie vastu mängu on väikeses koolivõimlas väga tülikas praktiseerida.

Soovitatav on ka võimalikult varakult sõeluda välja 1-2 sobivaimat väravavahti, et neil oma rolliga harjumiseks võimalikult kaua aega jääks.

 

 

See on saalihoki valdkond, kus algajal on arvatavasti kõige raskem orienteeruda, seepärast tuleks siinkohal kindlasti mõne kogenenuma mängija poole pöörduda. Kui te ise mõnda ei tunna, siis kindlasti saab abi ka ESHL-ist.

Kuigi primaarne on mängukepi valik, ei tasu unustada ka muud (jalanõud, sidemed jms).

 

 

Kui tunnete, et nii keha kui vaim on valmis osalemiseks Eesti meistrivõistlustel, tuleb kontakteeruda ESHL-iga, kust saate teada, mis liigas mängida saate ja millised on kulutused (litsentsid, saaliüürid).

Kindlasti lugege enne kogu meeskonnaga läbi saalihoki reeglid ja muud saalihoki kodulehel www.saalihoki.ee olevad materjalid, võtke abiks ka keegi selles valdkonnas kompetentne inimene, kes keerulisemad kohad lahti seletab. See aitab vältida arusaamatusi esimestes mängudes, mis muidu alatihti juhtuma kipuvad.

Samuti tuleb kasuks enne meistrivõistluste mänge paar sõpruskohtumist pidada. Sobivaimad vastased on teiega samas liigas (tasemelt võrdsed) mängima hakkavad võistkonnad.