Laupäeval algavad Tšehhi pealinnas Prahas 12. saalihoki maailmameistrivõistlused. Eesti meeskonna peatreeneri Risto Lalli hinnangul on meeskonna valmisolek hea ja sihitakse kohta kaheksa parema seas. Edu peamiseks pandiks peab Lall meeskondlikku mängu.
Kaks eelmist MM-turniiri lõpetas Eesti 8. kohaga. Et maailma edetabelis langeti aga üheksandaks, alustatakse Prahas nõrgemast tugevusgrupist. Saalihoki MMil kasutatakse kolmandat korda võistlusmudelit, kus 16 koondist on jagatud kahte tugevamasse (A ja B) ja kahte nõrgemasse (C ja D) alagruppi. Tugevamate kaks esimest pääsevad otse veerandfinaali, kaks tagumist ja nõrgemate alagruppide kaks paremat moodustavad neli kaheksandikfinaalpaari.
Eesti kuulub C-alagruppi, kus vastasteks Poola, Tai ja Austraalia, kelle kohad maailma edetabelis on vastavalt 14., 22. ja 13. Peatreener Risto Lall andis MM-turniiri eel Eesti Saalihoki Liidu pressiteenistusele intervjuu.
Risto, milline on meeskonna seis? Mida näitasid novembri alguses Kocenis peetud maavõistlused maailma edetabeli 7. meeskonna Lätiga (5:8 ja 1:6 kaotused)?
Meie seis on suhteliselt hea. Väike tagasilöök on kevadisel valikturniiril tähtsas rollis olnud kogenud ründaja Andreas Wöiduma mitteosalemine. Tõsise vigastuse järel pole ta pool aastat mänginud ja kuna ta möönis motivatsiooniprobleeme, siis ei näinud mõtet teda võistkonda arvata. Koondise tippmängijatega esitusega jäin Lätis üldplaanis rahule.
Meie rivistuses on kaheksa mängijat Rootsi esiliigast (neist kaks Eestis kasvanud), mis on tasemelt sarnane Soome meistriliigale. Ja kuna enamik meestest on Rootsi esiliigas oma võistkondade liidrid, siis peaksid nad seda rolli täitma ka Eesti koondises.
Võistkonna lõplikku koosseisu komplekteerides lähtusime põhimõttest, et kui valida oma sama tasemega noore ja kogenuma mängija vahel, siis langetasime valiku noore kasuks. Seega on koondises MM-debütandid Gerdo Unga, Egert Unga ja Kermo Uue. 20-mehelise rivistuse viimaste kohtade täitmine oli väga keeruline. Leppisime abitreeneri Jonas Thomssoniga kokku, et paneme mõlemad oma nimekirja kokku ja siis võrdleme. Juhtus nii, et meil mõlemal olid paberil täpselt samad 20 nime. See annab kindlust, et tegime õige valiku.
Meeskonna nimekirja vaadates torkab silma, et koosseisus on ainult kuus kaitsjat, mis on MM-turniiri intensiivsust, kus üheksa päevaga tuleb pidada kuus kohtumist, ootamatult väike arv.
Mitmed tsentrid ehk keskründajad suudavad mängida väga edukalt ka kaitses tegutseda – Adam Widercrantz, Kaspar Kallion, Oliver Savi. Kaitsjatega probleemi pole. Meeskonna kaptenit Roman Passi vaevas kannavigastus, aga ta on novembri algusest saadik kenasti harjutanud ja omadega kenasti ree peal – nädalavahetusel oli Rommi Šveitsi esiliiga liiderklubi Ad Astra Sarneni ridades resultatiivne.
C-alagrupis on vastasteks Austraalia, Poola ja Tai. Arvestades, et Aasia koondised pole eelmisel neljal MMil mitte kordagi suutnud ainsatki Euroopa meeskonda edestada, on põhivastane Poola, kellest kevadisel valikturniiril Kalevi spordihallis 5:4 jagu saite. Mis on uuem info Poola ja hinnang teiste alagrupivastaste kohta?
Poola on tugev vastane. Hea võistkond, kes on eriti tugev just eriolukordades ehk arvulises ülekaalus ja vähemuses. Tallinnas kevadel peetud mängu meenutades, siis viis viie vastu mängu me domineerisime, aga Poola väravavahi esitus ja eriolukorrad hoidsid kohtumist tasakaalus.
Kindlasti soovivad kõik alagrupist edasi pääseda, aga Poola on tõesti põhikonkurent. Austraalia on füüsiline võistkond, kes taktikaliselt tugev, sest pikalt koos olnud ja neid juhendab endine Soome kõrgliigaklubi Jyväskylä Happe peatreener Seppo Pulkkinen. Tai meeskond on tugevdatud paari tugeva Rootsi taustaga mängijaga ja eelinfo ütleb, et nad tulevad MMile plaaniga üllatada. Ma ei oota ei Austraalia ega Tai vastu kerget vastasest ülejooksmist. Võit tuleb ikka välja teenida.
Samas alagruppi hindan soodsaks ja mängugraafikut meelepäraseks. Alustame Austraaliaga ja saame pidada teise mängu Poolaga.
Kui Eesti alagrupist edasi pääseb, ootab kõigi eelduste kohaselt ees kaheksandikfinaal Norra või Taaniga. Millest eelkõige sõltuksid Eesti eduvõimalused nii tolles kui ka võimalikes teistes kohtumistes esimese tugevusgrupi meeskondadega?
Olen suhteliselt kindel, et Taani ei suuda B-alagrupis Norrat alistada ehk usun, et meie C-alagrupi võitja kohtub kaheksandikfinaalis just Taaniga. Sellest, et B-alagrupi kaks esimest kohta hõivavad Rootsi ja Soome, ei tohiks kahtlust olla. Norra oleks Taanist selgelt keerulisem vastane, sest nad on tehniliselt tugevam ja omab koosseisus mitmeid kogenud otsustajaid. Seega ideaalis tahaks mängida kaheksandikfinaalis Taaniga. Selleks peame ilmselt ise alagrupi võitma.
Meie edu pant on meeskondlikkus. Minu ja Jonase sätestatud uus mängusüsteem, mida koondises pole varem viljeldud, on senistes kontrollmängudes toiminud. Võrreldes valikturniiriga oleme kõvasti arenenud. Peame õnnestuma palliga mängus, võtmekohaks on kriitiliste pallikaotuste vältimine – näiteks Läti vastu 5:8 kaotatud mängus maksid kätte just rumalad pallikaotused keskväljal, kust vastane teenis lihtsaid kontrarünnakuid. Muidugi tuleb oma võimalused ära realiseerida.
Meie eesmärk pole esimese survega pall kätte saada, vaid sundida vastane tegema võimalikult kehva otsust, et seejärel pall kätte saada. Ründefaasis nõuame mängijatelt palliga loovust. Nurka minna on lihtne, aga seda me ei soosi. Rünnakul on lubatud riskida. Tähtis on keskväli edukalt ületada, aga ründetsoonis on targad riskid kindlasti lubatud. Vise on reeglina hea lahendus.
Kas esikaheksasse jõudmine ehk kahe eelmise MMi tulemuse kordamine on pigem tõenäoline või mitte?
MM on alati keeruline. Meie esimene eesmärk on alagrupist edasi pääseda, sest tõesti ei soovi jääda mängima 13-16. kohale. Kui see õnnestub, siis tuleb võtta mäng korraga ja iga võit on saavutus. Eesmärk on võimalikult hea tulemus, aga olen rahul, kui tuleme 10 sekka. Koht kaheksa parema seas oleks hea ja kuues koht juba väga hea tulemus.
MEESKONNA KOOSSEIS