Laupäeval algavad Tšehhi pealinnas Prahas 12. meeste saalihoki maailmameistrivõistlused. Senised 11 MM-tiitlit on omavahel jaganud Rootsi ja Soome, kellele loodavad Prahas väljakutse esitada Šveits ja Tšehhi.
Esimene saalihoki MM toimus 1996. aastal ning selle finaalis alistas Rootsi kodupubliku rõõmuks 5:0 Soome. Rootslased võitsid ka viis järgmist MM-finaali, kusjuures korra olid vastaseks Šveits ja Tšehhi, kolmel puhul aga Soome.
Eriti valusad olid Soome jaoks 2002. ja 2006. aasta finaalikaotused. Neist esimene (4:6) saadi Helsingi Hartwall Arenal kodupubliku silme ees ja teine lisaajal (6:7) Stockholmis. Soome jõudis toona Rootsi MM-finaalis alistamisele lähemale kui kunagi varem, aga ülimagusast võidust jäi väga napilt puudu.
Soome tasumise tund saabus 2008. aastal Prahas, mis võõrustab ka tänavust MMi. Soome - Rootsi finaali normaalaeg lõppes taas 6:6 ning mäng läks lisaajale, aga sedapuhku lõi 7:6 võiduvärava Soome, kes võitis seeläbi oma esimese MM-tiitli.
Ülidramaatilise 2016. aasta finaali võitis Soome
Kaks aastat hiljem kaitsti karikat edukalt kodupubliku ees, kui finaalis saadi Rootsist 6:2 jagu. 2012 ja 2014 MM-finaalides sai Rootsi taas Soomest jagu (vastavalt 11:5 ja 3:2), aga 2016. aastal Riias peetud MMil krooniti maailmameistriks taas Soome.
Finaalmäng oli ülimalt tasavägine, lisaajal väravani ei jõutud ja esimest korda selgus maailmameister karistusvisete seerias, kus soomlased osutusid paremaks. Seega sõidab Soome koondis Prahasse tiitlikaitsjana. Aga pigem mitte favoriidina, sest kuuest eelmisest omavahelisest kohtumisest on võita suudetud vaid üks.
Soome ja Rootsi olid viimati vastamisi oktoobris Uppsalas ja svenssonid võitsid 5:1. Aprillis Bronis peetud kontrollturniiril oli Rootsi võiduskoor 7:6. 2017. aastal kohtuti neli korda, Rootsi võitis kolm ja Soome ühe matši. Kuuest pärast 2016. aasta MM-finaali peetud Rootsi - Soome duellist on tiitlikaitsja võitnud vaid ühe. Prahas minnakse vastamisi kohe turniiri avapäeval, sest loosi tahtel satuti samasse alagruppi.
Aga üldpilt on ikka väga tugevalt Soome ja Rootsi poole kaldu. 11-st MM-finaalist on vaid kaks olnud säärased, kus vastamisi polnud need kaks meeskonda. Viimati juhtus see 2004. aastal, kui Rootsi finaalivastaseks oli Tšehhi. Mis on võimalused, et tänavu Prahas Soome – Rootsi finaali ei näe?
Mitte kõige väiksemad, viitavad eelmise kahe aasta jooksul peetud maavõistlused. Pärast eelmist MMi on Šveits suutnud Soomest koguni kolmel korral jagu saada, Tšehhi on aga suutnud valitseva maailmameistriga korra viigistada. Rootsi on nende kahe vastu vääratanud korra, kui sai mullu novembris Šveitsi käest 5:7 sugeda.
Saalihokis valitsev selge kihistumine
Saalihoki on piisavalt noor spordiala, et seal valitseb selge kihistumine. Soome ja Rootsi tase on sedavõrd tugev, et eeldatavasti on nende alistamiseks võimelised ainult Tšehhi ja Šveits, kes moodustavad nö teise tugevusgrupi. Neid omakorda on heal päeval võimelised võitma Norra ja Läti, loominguliselt mõeldes ka Taani ja Saksamaa.
Paaril korral on vastavale sürpriisile lähedal olnud ka Eesti meeskond – 2008. aasta MMi alagrupimängus kaotati Šveitsile kõigest 6:7, 2010. aasta MMi veerandfinaalis sai Tšehhi 4:3 võidu alles karistusvisete seeria järel. Viimati oli Eesti Šveitsi ja Tšehhiga vastamisi 2016. aasta MMil, kus suudeti tempos püsida esimese kolmaniku jagu, mis lõppes mõlemal puhul 2:2 viigiga. Lõpuks võtsid aga vastased selge võidu, Šveits oli alagrupis parem 8:4 ja Tšehhi veerandfinaalis 8:2.
Kokkuvõttes sõltub Soome ja Rootsi ülemvõimu murdmine ikkagi Šveitsi ja Tšehhi meeskondadest. Reaalselt võttes on nad ainsad, kes suutelised kõik senised 11 MM-tiitlit jaganud riikidest jagu saama. Eelmise kahe aasta kontrollkohtumiste tulemuse viitavad, et Šveits ja Tšehhi pole lootusetus seisus, aga samas on aus märkida, et Soome ja Rootsi on varemgi maavõistlustes tagasihoidlikult esinenud, ent seejärel MMil pea alati end kehtestada suutnud.
Praegust võistlussüsteemi tarvitatakse kolmandat korda
Praha MMil osaleb 16 koondist, kes on jagatud kahte tugevusgruppi. Esimese tugevusgrupi kaheksa meeskonda moodustavad alagrupid A ja B, teise tugevusgrupi meeskonnad alagrupid C ja D. A- ja B-alagruppide kaks paremat pääsevad otse veerandfinaali, kaks nõrgemat kohtuvad kaheksandikfinaalides C- ja D-alagruppide kahe paremaga.
Süsteemi, kus kõigil 16-l turniiri alustaval meeskonnal on olemas võimalus tulla maailmameistriks, aga samas on mõttetult ühepoolsete kohtumiste arv väiksem, on kasutatud alates 2014. aasta MMist.
Kahel MMil järjest 8. koha saanud, aga maailma edetabelis üheksandaks langenud Eesti peab esimest korda mängima teises tugevusgrupis. C-alagrupis kohtutakse Poola, Tai ja Austraaliaga. Kui jõutakse kahe parema sekka, tuleb kaheksandikfinaali vastane B-alagrupist, mille moodustavad Soome, Rootsi, Norra ja Taani.
Meeste saalihoki MMi kõigi aegade medalitabel:
Rootsi 8-3-0
Some 3-6-2
Šveits 0-1-6
Tšehhi 0-1-2
Norra 0-0-1
Poolfinaali on jõudnud veel Taani (1998 ja 2000) ning Saksamaa (2012).