Eesti Saalihoki Liit Facebookis Eesti Saalihoki Liit Instagramis Eesti Saalihoki Liit Youtubes Eesti Saalihoki Liit | Flickr AUS
SPORT

Uudised » Liidu otsused » ESHL tegevussuunad 2012-2016

 

EESTI SAALIHOKI LIIDU TEGEVUSSUUNAD AASTATEKS 2012-2016

 

MISSIOON

Eesti Saalihoki Liit (edaspidi ka Liit) on mittetulundusühingu vormis tegutsev juriidiline isik, mille eesmärgiks on liikmesklubisid ühendava spordiorganisatsioonina saalihoki arendamine Eestis. Liidu missioon on Eesti saalihoki, millele Liit 1993. aastal aluse pani, jätkuv propageerimine kohalikul spordimaastikul ning liikmesklubide esindamine.

 

VISIOON

Eesti Saalihoki Liidu eesmärk on saalihoki arendamine üldtunnustatud ja laiapõhjaliseks spordialaks Eestis. See saab teostuda edukalt tegutseva alaliidu ja teovõimeliste ning tugeva organisatsioonilise tasemega liikmesklubide koostöös.

Eelnimetatud ühistegevus aitab olulisel määral kaasa mitmekülgse ja elujõulise Eesti saalihoki kujunemisele, mille eesmärk on pääsemine olümpiaprogrammi kuuluva alana OM- ile aastaks 2026-2030. Alaliidu tugevus, usaldusväärsus ja kompetentsus saalihoki esindusorganina saab põhineda laialdast liikmeskonda ja erinevaid vanuserühmi hõlmavate ning sihikindlalt tegutsevate majanduslikult kindlustatud spordiklubide toetusel.

 

VÄÄRTUSED

Liit kui klubide ühendus lähtub oma tegevuses väärtustest, milleks on:

  • usaldusväärsus – Liidutegutsemine ja suhtumine liikmesklubidesse toimib võrdse kohtlemise printsiibil, tehtud otsused on põhjendatud ning neid aktsepteeritakse Liidus üldiselt;
  • kompetentsus – Liidu asjatundlik juhtimine ja toimimine saab põhineda oma valdkonda (treenerid, kohtunikud, organisaatorid, juhid) tundvate pädevate vabatahtlikkuse või tasu eest tegutsevate spetsialistide usaldusväärsel tegutsemisel;
  • sõltumatus – Liit on tegutsenud ja tegutseb edasi sõltumatu mittetulundusühinguna, kus valitseb liikmete arengule suunatud töötahe ja õhkkond, mis on vaba poliitilistest või spordivälistest huvidest;
  • koostöövalmidus - Liit väärtustab koostööd organisatsiooni sees ning suhetes teiste organisatsioonide, avalik-õiguslike struktuuride ja erasektoriga.

 

 

HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

PÕHIANDMETE KIRJELDUS

Eesti Saalihoki Liit on 27. novembril 1993. aastal asutatud vaba algatuse alusel ja avalikes huvides ning heategevuslikel eesmärkidel mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik mitteriiklik spordiorganisatsioon, mille põhitegevus on suunatud saalihoki viljelemisele ja edendamisele.

Eesti Saalihoki Liit kuulus Eesti Spordi Keskliitu aastast 1994. Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee ühinemise tulemusena 2001. a sügisel on Eesti Saalihoki Liit Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Saalihoki Liit kuulub aastast 2006 täisliikmena ROK- i poolt 2011. aastal täisliikmeks võetud rahvusvahelisse alaliitu International Floorball Federation. Liit on Ühendus Sport Kõigile liige.

2011. a II poolaasta seisuga on Eesti Saalihoki Liidul (registrikood 80089971) 30liiget:                 Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubi (80011466), Spordiklubi Pro Sura (80039594), Maitimi Spordiklubi (80074805), Spordiklubi Aeg (80079205), Nõmme Tenniseklubi (80005945), Jõgeva Spordiklubi Tähe (80051106), Koeru Spordiklubi (80031471), Tartu Ülikooli Spordiklubi (80072321), Ääsmäe Koolispordi Klubi (80007789), Viskoosa Spordiklubi (80043182), Jäneda Spordiklubi (80052399), Tallinna Spordiselts Kalev (80031960), Spordiklubi Terves Kehas Terve Vaim (80192479), Pärnu Saalihokiklubi (80179616), Spordiklubi Saku Fortuna (80198453), Spordiklubi Sinimäe (80013962) ja SK Favoriit (80221904), SK Ferrata (80233847), MTÜ Tamsalu EBE (80228823), Keila Saalihokiklubi (80246904), Järvamaa Saalihokiklubi (80249481), Ääsmäe Kultuuri- ja Spordi Sihtasutus (9005834), Eesti Maaülikooli Spordiklubi (80037537), SK Augur (80243923), VK Noorus (80222005), SK Sparta (80272741), SHK Viimsi Kepp (80272118), Viljandi SHK (80262702), Valga SHK (80254045) ja Tartu SHK (80240669).

Klubide hetkeolukorra ülevaade on vaadeldav Eesti Spordiregistri kodulehel www.spordiregister.ee

Liidu eesmärk on ühendada saalihoki harrastamisest huvitatud spordiklubisid Eesti Vabariigis ning oma tegevusega propageerida ja edendada saalihoki kui spordiala kaudu tervistav-sportlikku eluviisi rahva kehalise ja vaimse jõu taastamiseks ja tõstmiseks.

Liidu vahendid ja vara tekivad liikme- ja osavõtumaksudest, füüsiliste ja juriidiliste isikute toetustest ja annetustest, riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve ning mittetulundusühingute, fondide, sihtkapitalide ja sihtasutuste sihtotstarbelistest eraldistest, lisaks liidu oma majandustegevusest eelkõige ürituste piletite müügi ja reklaamiteenuste osutamise näol

Liit on kinnitatud “Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja”.

 

 

MEIE TUGEVUSED

  1. Liidu juhatuse ja kaasaaitajate tahe arendada Eesti saalihoki üldtuntud spordialaks.
  2. Saalihoki algusajast ja hiljem kaasatud vabatahtlike aktivistide ja liikmesklubide kõrge vastutustunne ala arendamise protsessis.
  3. Liidu hea maine spordiavalikkuse, kultuuriministeeriumi, teiste alaliitude ja EOK, Kultuurkapitali, HMN ning teiste suunajate ning otsustajate juures, mis puudutab toetuste eraldamist ning on tänaseks päevaks viinud selleni, et esimene kohalik saalihokimängija on arvatud riiklikku spordistipendiumi saajate hulka.
  4. Liidu tegutsemise positiivne maine meedias ja rahvusvahelisel tasandil.
  5. Meeste ja juunioride koondmeeskonna kuulumine maailma esikümnesse, mis annab võimaluse propageerida saalihokit Eesti parima pallimängualana, samuti koondnaiskonna olemasolu.
  6. Eesti meistrivõistluste sihikindel läbiviimine mitmes meeste liigas, ühes naiste liigas ja paljudes järelkasvuklassides. Nii täiskasvanute kui noorte liigadele on leitud nimesponsorid.
  7. Lootus, et 2012-16 perioodil õnnestub üles kasvatada kohalik kohtunikekoolkond.
  8. Saalihoki kui ühe kiiremini areneva spordiala kuvand nii Eestis kui maailmas, mis põhineb ala suhtelisel lihtsusel ja odavusel, samuti kaasakiskuvusel ning ka asjaolul, et poleolnud probleeme dopinguga.

 

MEIE NÕRKUSED

  1. Saalihoki ebaühtlane geograafiline levik Eestis, kuna mitmetes maakondades sellega veel märkimisväärselt ei tegelda.
  2. Saalihoki ebapiisav areng rahvusvahelises mastaabis, sest vaatamata enam kui 50 liikmesliidule on ala jäänud paljudes riikides marginaalseks alaks ning rahvusvaheline alaliit endiselt liikmeid rahaliselt mitte toetavaks organisatsiooniks.
  3. Saalihoki areng on takistatud puuduliku finantseerimise tõttu Eesti spordi rahastamise süsteemis,mille põhjuseks on ala uudsus, balansseerimine harrastusspordi/tippspordi  vahel, olümpiaprogrammi mittekuulumine, ajaloolise ja kultuuriloolise tausta puudumine ning paljude vanameelsete arvamusliidrite hirm saalihokikui mõnede traditsiooniliste alade konkurendi ees, mis annab negatiivseid signaale otsustajatele.
  4. Meedia vähenenud huvi eriti viimasel kümnendil, mis on põhjustatud meedia suundumisest vaid loetud arvu laiemat rahvahuvi pakkuva spordiala kajastamisele ning ajalehtede ja televisiooni võimaluste vähenemisest vähem- atraktiivsete alade tegemiste avaldamisel.
  5. Sponsorite ja toetajate osa Liidu tasandil on olnud tagasihoidlik, kuna ala ei ole Eesti spordimaastikul piisavalt atraktiivne, et sponsorid, kes kohalikku sporti toetada tahavad, valiksid just saalihoki. Tavaliselt toetatakse saalihokit klubi tasandil seetõttu, et ise mängitakse või laps mängib, samuti piirkondlikest kohalikest reklaamihuvidest lähtuvalt.
  6. Mitmed entusiastid on tegutsenud aastaid ja vajavad uue motivatsiooni süstimiseks ergutust kas rahalise stimuleerimise või muus vormis.
  7. Saalihoki uudsuse tõttu on ala aktiivse harrastamise lõpetanud isikute hulgast appi tulnud aktiviste vähe, mis tekitab olukorra, et väikese arvu missioonitundega abiliste õlul on liiga suur koormus.
  8. Liikmesklubide ja juhtorganite kohati erinevad ootused, soovid ja nägemused spordiala edasiarendamise suhtes, liigne lootmine Liidule klubide poolt ja vastupidi.
  9. Liikmesklubide ebaühtlane sportlik ja organisatsiooniline tase, mis annab jätkuvalt võimalusi pidada saalihokit harrastuspordiks näiteks nädala treeningkordi aluseks võttes või klubisse kuuluvate erinevate tasemete ja vanuseklasside võistkondade puudumise või vähesuse tõttu.
  10. Kvalifitseeritud treenerite vähesus ning asjaolu, et treener peab klubis täitma põhiülesannetele lisaks liiga palju erinevaid juhtimis- ja tehnilisi ülesandeid, mille tõttu klubi jätkusuutlikkus tugineb tihti vaid üksikute isikute entusiasmile.
  11. Rahaliste vahendite nappus piisava arvu tehniliste töötajate palkamiseks, spetsiaalsete saalihokirajatiste puudumine ning vajadus universaalhalle teiste spordialadega jagada.

 

KESKKONNA VÕIMALUSED

  1. Järgmiste aastate oodatav majanduskasv annab lootust, et spordi rahastamine paraneb kõikides sektorites.
  2. Rahastamisvõimaluste osas on lootust, et vaadatakse ümber kümneid aastaid kestnud riiklik proportsioon spordialade jaotusel ning see annab võimaluse toetuse suurenemiseks.

 

KESKKONNA OHUD

  1. Majanduskasvu tõusu mõju saabub sporti alles mitme aasta pärast, mis tähendab lähiaastatel spordi toetamine ei suurene ja võib ka väheneda. On ka oht, et valitakse välja eelisarendatavad spordialad, mille hulka saalihoki lähiajal veel ei kuulu.
  2. Sporti majanduskriisi eelsel ajal aktiivselt toetanud ettevõtted võivad jääda saadud kokkuhoiukogemuste tõttu pikaks ajaks negatiivsele seisukohale spordi ja uute alade toetamise suhtes.

 

 

Saalihoki arenguks on vajalik, et

  1. Liikmesklubide, juhtorganite ja komisjonide tegevus toimub koostöös ühise eesmärgi nimel, milleks on Eesti saalihoki edasiarendamine üldtunnustatud spordialaks.
  2. Liikmesklubid arenevad tasemele, kus klubi omab erinevaid võistkondi nii täiskasvanute kui noorte hulgas, tegutsevad taustajõud, toimub regulaarne treeningtöö ning on olemas normaalsed treeningtingimused ning organisatsiooniline võimekus. Selleks on vaja hästi tegutseva klubi tööd toetada kohalike omavalitsuste ja alaliidu poolt ka nii, et noortega mittetegelevate klubide arvelt suunatakse enam vahendeid nendega tegelevate ja seetõttu saalihoki arendamisse enam panustavate klubide toetamiseks.Kaasates kohalike klubide aktiviste tehakse sihikindlat selgitustööd kehalise kasvatuse õpetajate hulgas eesmärgiga õpetada saalihokit kehalise kasvatuse tundide ainekava põhiainena;
  3. Eesti spordimudel areneb positiivses suunas ning muudetakse ära kultuuriministeeriumi poolt kümneid aastaid tagasi kehtestatud spordialade väärtustamise ja rahastamise proportsioonid.
  4. Erinevate koondvõistkondadega tegelemine ja nende ettevalmistamine tiitlivõistlusteks muutub regulaarseks protsessiks ning selle toetamises osalevad vajalikul määral nii riiklikud struktuurid kui muud organisatsioonid ja asutused, kelle ülesandeks on spordi arendamine, samuti suureneb sponsorite osa. Saalihoki kui uue ala huvides on näiteks see, et viiakse ellu Eesti Spordi Kongressi otsused, millega muuhulgas nähakse ette saalihokile täiendavate rahaliste vahendite eraldamist juhul, kui koondvõistkonnad pääsevad tiitlivõistluste finaalturniiridele.
  5.  Rahvusvaheline alaliit teeb läbimurde ROK- i liinis, mis annab võimaluse saalihoki maine tõstmiseks maailma spordielus. See annaks tõuke suursponsorite ja meedia/TV huvi kasvatamiseks, mis võimaldaks rahvusvahelisel alaliidul toetada oma liikmesliite ja lõpetaks olukorra, kus Eesti alaliit on sunnitud tasuma rahvusvahelisele alaliidule 6000 eur suurusjärgus erinevaid makse aastas.
  6. Lähiaastatel viiakse Eestis läbi rahvusvaheliste tiitlivõistluste kvalifikatsiooniturniir(näiteks naiste MM- i kvalifikatsiooniturniir Tartus).
  7. Eesti meistrivõistluste läbiviimine täiskasvanute liigades ja noorte vanuseklassides muutub professionaalsemaks,  see saab osutuda võimalikuks eelkõige alaliidu parema töö ning klubide organisatsioonilis- majandusliku taseme tõstmise puhul. Klubide juurde on väga tähtis kaasata oluliselt suuremal  määral aktiviste ja poolehoidjaid, kes abistaksid nii organisatoorses plaanis kui oleksid võistlustel aktiivseks publikuks.   
  8. Liigade positiivse kuvandi kasv kiireneb ja toob saalihoki juurde ka enam sponsoreid ja meediahuvi ning kasutatakse oskuslikult kaasaegse kodulehe ja sotsiaalvõrgustike võimalusi.
  9. Tasemel kohalike kohtunike koolkonna kasvatamine õnnestub, toimub meistrivõistluste kohtumiste filmimine ning vastavate koopiate toimetamine kohtunikele, kes neid omakorda omavahel analüüsiks (näiteks Skype'i vahendusel);
  10. Tegevussuundade täitmiseks vajalik iga- aastane tegevus:
  • Eesti meistrivõistluste läbiviimine kuni 10 meeskonna osavõtul meistriliigas, 12 meeskonna osavõtul esiliigas ja vähemalt 18 meeskonna vahel teises liigas;
  •  Eesti naiste meistrivõistluste läbiviimine vähemalt 6 naiskonna vahel;
  • Eesti noorte meistrivõistluste läbiviimine 6-8 vanuseklassis vähemalt 45 võistkonna osavõtul ;
  • Eesti karikavõistluste korraldamine meeste, naiste ja noorte klassis;
  • Eesti noorte, naiste ja meeste saalihokikoondiste ettevalmistus ja osavõtt MM- kvalifikatsiooni ja finaalturniiridest;
  • Igakülgse kaasabi osutamine klubidele seosesosavõtuga Euroopa karikavõistlustest ja muudest sarnastest turniiridest;
  • Treeneritele kutseomistamise jätkamine ja koolituste korraldamine, õppematerjalide koostamine, tõlkimine ja väljaandmine;
  • Uute kohtunike kaasamine, tegutsevate kohtunike edasiarendamine ja vastavate koolituste organiseerimine, kohtunike motivatsioonisüsteemi parandamine ja sisemise konkurentsi tekitamine;
  • Eesti parimate mängijate ja treeneri valimine;
  •  Alaliidu komisjonide töö hoogustamine, uute komisjoniliikmete leidmine ja komisjonide moodustamine;
  • Piirkondade ja eri valdkondade vastutajate määramine ning nende tegevuse stimuleerimine;
  •  Kaasabi osutamine Koolispordi Liidule ja teistele noortevõistluste korraldajatele; ühiste noortelaagrite korraldamine;
  • Aktiivne toetav tegevus saalihoki kandepinna laiendamiseks ja alaliidu liikmeskonna suurendamiseks;
  • Toetajate ja täiendavate rahastamisallikate otsimine, mis seisneb nii otsestes laekumistes kui erinevate soodustingimuste saamises;
  •  Erinevate promoürituste korraldamine otsustajate, toetajate ja avalikkuse osavõtul;
  • Kaasaegse kodulehe ja protokollimissüsteemi edasiarendamine ning aktiivne tegevus sotsiaalvõrgustikes;
  •  Liidu tehniliste töötajate rakendamiseks vajalike võimaluste ja vahendite leidmine;
  • Eesti saalihokielu koordineerimine ja igapäevane juhtimine, arupärimistele ja küsimustele vastamine, projektitaotluste esitamine ja aruandlus, raamatupidamise ja arvepidamise teostamine, esindamine Eesti Olümpiakomitees, kultuuriministeeriumis ja teistes avalikes institutsioonides, partnerite ja avalikkuse ees, informatsiooni levitamine jm

ESHL tegevussuunad 2012-2016 (pdf.)

ESHL tegevussuundade tegevused 2012-2016 (pdf.)

Teised uudised

Eesti Saalihoki Liit on
Eesti Olümpiakomitee liige
 
© Eesti Saalihoki Liit | Pirita tee 12, 10127 Tallinn, Eesti | E-post info@saalihoki.ee | Tel: +372 502 6962 |